PROOVISÕIT | Uue Dacia Dusteri suhtes nina ei krimpsutaks

Esiteks pole ma nende hulgast, kes nime „Dacia“ kuuldes nina vingu tõmbavad. Ja vähemalt uue(ma) Dusteri puhul ei maksaks seda ka teistel teha. Sõitsin selle autoga paar päeva ja pool tuhat kilomeetrit, seda linnas, aukudeta maanteel, auklikul külateel, porisel metsavaheteel ja olen täiesti rahul.

Jah, uus Duster pole revolutsiooniliselt uus, aga temas on olulisi nihkeid paremuse poole. Veel paar põlvkonda arenemist ja ilmselt on ta küps!

Täitsa reipa minekuga

Auto läbivus on selline, et Eesti jaoks jätkub ja üsna palju jääb ka üle. Kehva tee ja parema ülevaate jaoks on ta mõnusalt kõrge. Lahendused tunduvad lihtsad, konkreetsed ja praktilised, ruumi on piisavalt nii perele kui ka pakkidele.

Mootor (1,5 liitrit, diisel) nurrub meeldivalt ja annab sulle tagasi parajasti nii palju, kui sa pedaalile pressid. Jah, Duster pole maailma kõige kiirem auto nii tippkiiruse (jääb kirjade järgi kusagile 170 km/h kanti) ega ka kiirenduse poolest (nii 12 ja rohkem sekundit nullist sajani), samas ei tundnud ma end kordagi hädise või hädalisena. Auto ja tema mineku suhet nn sisetunde põhjal võiksin isegi iseloomustada mõistega „reibas“.

Kütusekulule annan hinnangu „mõistlik“. Kirjad lubasid alla viie liitri 100 km kohta. Niisugust ökonoomilisust ma ei saavutanud, aga veidi alla kuue liitriga sajale sain hakkama.Ole kindel – uks on lukus

Duster pole olnud maailma kõige vaiksem auto ja nii asusid insenerid nuputama, kuidas vähem müra salongi kostuks. Ilmselt edu on, aga päris seda keskkonda, milles iga raadiost tulevat heli nautida saaks, veel ei saavutatud. Muidugi oleneb palju ka raadiost endast…

Siit edasi tuleb tõdeda, et kui Dusterit juba soetamisvõimalusena kaalute, valige kõige kõrgema varustusega variant, millel nimeks Prestige. Hind, kui te lisavarustusest midagi lisaks ei vali, jääb niiviisi väga mõistliku 17 490 euro juurde, aga ekraani saate seitsme- ning valuveljed 17-tollised. Neist olulisemad on kindlasti aga tagumised parkimisandurid ja tagurduskaamera ning mugavam juhiiste.

Sisenemine on nn võtmevaba aga juba madalamatel tasemetel. Süsteem on häälekas: kui juht lahkub, klõpsab auto ise uksed kinni ja laseb kuuldavale (esialgu ehmuma paneva) törtsu, et anda kindlust: uksed on tõesti lukus.

Ka väliselt jääb Duster silma. Kui proovida erapooletuks jääda ja mõni hea meeter autost eemale astuda, võib tõdeda, et välimus on täitsa kena. Jah, mitte esimese klassi iludus, aga silmi maha ei pea disainerid kindlasti lööma. Ning avalikult välja hüütud uus Atacama oranž metallikvärv sätendab päikese käes ju tõesti kenasti!