FOTOD | Miks peenardes vohav nõges tee sees ei kõrveta, isegi kevadel ja värskena mitte?
Need on küsimused, millele vastuse saamiseks tuleb kevadel ette võtta käik Järvamaale Koigi mõisa, kus maikuus peetakse umbrohufestivali.
Umbrohufestival oli tänavu juba viiendat korda ja selle eesmärk oli tervislikust ning taimetoidust huvitatud inimestele tutvustada taimi, mis tavakokanduses eriti kasutust ei leia.
Umbrohufestival hõlmab nii Koigi mõisakooli, õppeköögi, kooliaia, kohaliku söökla kui mõisa ümbruse, kus igal pool midagi toimub.
Kui aed umbrohtu täis, polegi poodi asja
Kogu päeva oli võimalik degusteerida umbrohutoite – leiba, saia, karaskit, kooke, muffineid, teesid ja võideid, mille tavapärast retsepti on rikastatud nõgesepulbri, naadi, nurmenukkude, võilillede või muude taimedega.
Umbrohufestivali juurde käivad ka loengud ja õpitoad. Nii rääkis nõgese kasutamisest toiduks Margit Kirsipuu, kes seejärel juhendas ka nõgesetoitude töötuba. Taimetee valmistamist ja sellega kaasnevaid rituaale selgitas festivali kohalik eestvedaja Kaie Altmets.
Õhtul oli mõisasaalis pidulik õhtusöök koos Henri Laksi kontserdiga. Tänavuse õhtusöögi valmistas Kaspar Karjus Ürg OÜ-st.
Päeva lõpus tõdeti, et kui aed on umbrohtu täis, pole poes käia vajagi.
Jalutuskäik 18. sajandisse
Koigi mõisakooli aed on restaureeritud vastavalt sellele, kuidas mõisa aiad nägid välja 18. sajandil. Seda kaunist aeda tutvustas ekskursioonidele kooli aednik Helle Opivalov, kes on selle ilu ja korra eest hea seisnud juba tosinkond aastat. Purskkaev iluaia keskel, kaarjad peenrad ja paviljon põlispuude all, õitsvad lilled esiplaanil ja ürdiaed tagaplaanil pakuvad silmailu ka suvel, kui Koigi mõis on üks osa ajaloolisest mõisateest, mis tänavu läbi nii Eestit, Lätit kui Leedut.
