LIGINULLENERGIAMAJAD | Miks on vaja soojustagastusega ventilatsiooniagregaati?
„Näiteks üks perekond – sõltuvalt perekonna suurusest ja harjumustest, mis seal kodus tehakse – võib toota paar kilo kuni äärmisel juhul 10 kg veeauru ööpäevas,“ ütles Tark. „Kehvemal juhul aurustub inimtegevusest ööpäevas õhku ämbritäis vedelikku. Selge see, et see vedelik on vaja välja viia.“
Vesi aurustub pesupesemisest ja -kuivatamisest, duši all käimisest ja toidu valmistamisest.
„Kui me seda niiskust välja ei vii ja see loomulikul teel ka välja ei lähe, kuna maja on õhutihe, siis sellega tekivad probleemid. Niiskus hakkab ennast ise kuskilt välja pressima, ja kus on külmem koht, seal hakkab kondenseeruma. See on aga väga hea bakterite või hallituse vohama hakkamiseks,“ rääkis ta.
Soojustagastusega ventilatsiooni vajalikkust selgitas Teet Tark veel nii: „Kui meil ventilaator töötab, siis imeme seda 22–25kraadist õhku ruumist välja. Kui sooja õhku välja uhame, siis kuskilt peab sama palju asemele tulema. Kui maja on õhutihe, siis seda kusagilt ei tulegi, ruum jääb vaakumi alla ja tekib igasugu probleeme.“
Vanades hoonetes tehti nii, et hoone välisseintesse paigaldati klapid, kust värske õhk pääses otse ruumi. Sama palju kui välja tõmmati, tuli värsket õhku sisse.
„Aga see värske õhk on näiteks –10 kraadi ja see on vaja toatemperatuurini üles soojendada,“ rääkis Tark. “Selleks kulub päris palju energiat. Samal ajal viskame seda 22–25kraadist sooja õhku välja, mis on energia raiskamine. Tänapäeva süsteemid on sellised, et väljatõmmatava õhuga soojendame sissepuhutavat õhku. Need on üsna efektiivsed. Näiteks kui väljas on –10 kraadi, siis heal juhul soojendame selle õhu väljatõmmatava õhuga +15...+20 kraadini. Seetõttu kasutatakse soojustagastusega ventilatsiooni.“
Soojustagastuse seadmes on ka õhufilter.
„Kui on kevadine aeg, hakkab õietolmu tulema, või kui Tallinnas on tolmused tänavad ja kui meil on see auk seinas lahti, siis kõik tolm on toas, aga ventilatsiooniseadmetes on filter vahel, mis tolmu kinni püüab.“
Liginullenergiamajade ehitamise vajadus on Teet Targa sõnul ka laiem. „Peame sellest aru saama, et me ei tohiks raisata fossiilseid kütuseid liiga palju. Peame mõtlema tulevastele põlvedele, mitte kõike ära põletama. Ma ei tea, mis nad peavad siis tulevikus tegema? Küll nad midagi välja mõtlevad, kui häda käes on, aga me ei tohiks väga nende tulevaste põlvede arvelt elada. Selle tõttu peame tarbimist vähendama.“
