Kurvad kogemused ID-kaardi järjekordadest: tundide viisi ootamist, karjumine ja vandumine - kohutav!

Teie ees on siseminister Andres Anveltile saadetav kokkuvõte Maalehe lugejate kogemustest ID-kaartide ja muude dokumentide taotlemisel, emotsioone leidub totaalsest pahameelest ülevoolava rõõmuni. Ootame nüüd asiseid lahendusi.

• Kas pidada kahe ja enama tunniseid elavjärjekordi ID-kaardi taotlemiseks ja kättesaamiseks e-riigis normaalseks või mitte?
• Või kehtivad e-riigis e-elujärge mitte omavatele kodanikele jätkuvalt 20. sajandi soveetlikud teenindusmallid, kus tundidepikkune järjekord oli elu loomulik osa?

Sellised on maikuus on Maaleht.ee-s ilmunud kolme loo põhiküsimused ID-kaartide taotlemise järjekordades kogetu põhjal.

Täna võtan kokku ka me lugude lugejate-kommenteerijate kogemused, et need omakorda siseminister Andres Anveltile kommenteerimiseks, aga eelkõige olukorra lahendamiseks saata.

Kolm varasemat lugu on siin, võite neid soovi korral veelkord lugeda:

• 9. mail: Sekeldused ID-kaardiga ehk õuduste kamber Lasnamäel. Avalik kiri politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaherile

• 16. mail: POLITSEI PLINDRIS | ID-kaartide väljastamise infosüsteem e-riigis pärineb aastast... 2000

• 23. mail: E-RIIK JÄRJEKORDADEGA HÄDAS | Dokumenditaotluste elavjärjekorrad paukselt ei vähene, küll aga tehakse nende pikkus nähtavaks politsei veebis

Nüüd kommentaaride juurde.

Segadus numbritega

Lugeja varjunimega „Kosmosemutt” andis teada: „Käisin passi taotlemas, järjekord oli kaks tundi ja 40 minutit. Ma olen nüüd seda järgiminekut pidanud edasi lükkama, kuna mul ei ole päeval tööajast kuskilt nii palju vaba aega võtta. Samas peaks vist ikkagi kiirustama, kui ametnikud puhkama hakkavad, läheb järjekord ilmselt veel poole pikemaks.”

Teine järjekorrajuhtum. Kommentaator nimega Blond kirjutas, et tegi uue ID-kaardi märtsis, kuna ta oli lootusetult kaotanud/unustanud oma PIN2 ja online ei saanud seetõttu uut taotleda. Järjekorranumbrit oli arvuti pakkunud aga... aprilli lõppu.

Ja jätkas: „Kohapeal 2 tundi ja 20 minutit. Ajas alguses ka natuke pea sassi need erinevad numbritesarjad tablool aga – erinevatele tehingutele erinevad numbrisarjad.

Polegi ju nii keeruline? Keeruline oli aga foto tegemine automaadis – automaat nimelt ei teavitanud eelnevalt, et vaja on kolm pilti teha ja nendest saaks sobiva valida. Esimesel katsel piirdusin kahe pildiga ja loomulikult need ei jõudnud sinna kuhu vaja. Uuesti järjekorda ja ca 20 minuti pärast olid uued kolm pilti tehtud.”

Kirjutis lõppes kogemisega, et täielik müstika oli valmis kaardi kättesaamise järjekord, taas üle tunni. Toiming ise kestnud aga alla kolme minuti.

Kuri tädi ja pildiautomaadid

Tundub, et paljulapseline kommentaator mainib: „Kui sul on pere ja mitu last, siis ootad igaühega kaks tundi seal PPA-s algul taotluse esitamist ja pärast veel tund kättesaamist. Ja mõnikord on vaja passi ka taotleda kuhugi välismaale sõiduks /---/ Ja kui juhtub veel mõni vanurist sugulane abivajaja olema, keda sinna PPA-sse toimetada, siis võtab too e-riik ikka mitmeks päevaks vanduma.”

Üks üsnagi pahane praktik selgitas, et Pinna tn esinduses Lasnamäel on juba hommikul 20 minutit enne avamist 50 inimest kohal.

”Kui lõpuks sisse saab, tuleb välja et seal on kaks pildiautomaati. Kaks tükki, mille taga omakorda hetkega järjekorrad. Lisaks hõivavad aparaadid mingid vanurid, kes ilmselgelt hakkama ei saa ja loodavad teiste seisjate abile, sest teenindaja ei tee muud, kui jagab numbreid laiali ja karjub kõigi peale eesti ja vene keeles, et juhend on seinal.

Mis on tõsi, on seinal, aga kui sul on kaks automaati, ja ega vana taha ka jalus olla ja pea laiali, siis nii ta läheb. Korra üritatakse veel küsida, et kas saate ehk appi tulla, aga tädi karjub (jah, karjub!) vastu, et ta peab numbreid välja jagama...,” kirjeldab praktik.

Kui reporter poleks ise peaaegu samasugust situatsiooni kogenud, võiks avata, et tegemist on eelmise sajandi Venemaa elu kirjeldusega, aga ei. 21. sajandi reaalsus Eesti e-riigi pealinnas.

Hirm jääda reisita

Kommenteerija Kärbes käis kohal koos lapsega ja on solvunud: „Käisin oma lapsega dokumenti tegemas, järjekord oli lihtsalt kohutav - ca 3,5 tundi. Istekohad puudusid, palavus jne. Mõtlesin, et broneerin endale koha, aga esimene vaba aeg oli juuni lõpuks.

Dokumendi järel käisin kolm päeva - esimesel korral oli järjekord uksest väljas, lahkusin. Teisel päeval üritasin lõuna ajal minna, oli täismaja. Proovisin ka õhtul uuesti minna, isegi autot polnud enam kuskile parkida.

"Ei näpi ise! Mina annan teile pileti," käratas piletiautomaadi juures seisev PPA töötaja.

Kolmandal korral jõudsin numbriautomaadini. Ja kui selgus, et minu numbrile on aega veel 73 numbrit, siis tõesti pidin tööle tagasi minema ja tööandjalt paluma vaba pealelõunat, kuna muidu oleks meie reis ära jäänud!”

Elupäästev piletivahetus

Veel üks kurb kogemus Tallinnast, aga huvitava puändiga: „Dokumentide väljastamise valdkonnas on mul personaalne kogemus Tammsaare teeninduspunktist. Kokku tegin viis käiku, kolmel korral pöörasin pärast kümneminutist olukorra analüüsi otsa ümber.

Esimesel korral sain tehtud fotokabiinis pildi, see võttis ~20 min elavat järjekorda. Edasisest loobusin, vormistasin ID-kaardi avalduse kodus. Peas tuksles mõte, et PPA võiks panna paar iseteenindusarvutit üles, kust saabki iseseisvalt avalduse vormistada. Jääks pool jandist ära.

Dokumendi kättesaamise käik võttis 2,5 tundi. Kusjuures kaks veidrat asja juhtus. Oskan lugeda, tean, mida tahan, aga piletiautomaadi juures seisev PPA töötaja käratas: "Ei näpi ise! Mina annan teile pileti."

Sain pileti ja läksin saali vaatama, kaugel mu järjekord võiks olla - ennäe imet, minu number ees. Teenusletis istuv näitsik aga teatas, et kasutab sama numbrit eelmiselt ringilt mingite oma dokumentide vormistamiseks, seega olgu ma lahke ja oodaku, kuni see number uuele ringile jõuab!

2,5 tunniga pääsesin ainult seetõttu, et ukse juures oli oma elu hakanud elama ootamisest väsinud ja tööle naasma kohustatud inimeste numbrite "vahetusteenus". Sain 40 positsiooni varasema numbri ja lõpuks ka dokumendi.”

Optimiste küllaga

Müstika-nimeline kommentaator hoiab siiski optimistlikku joont: „Kahte tundi ootamist viie aasta jooksul ebainimlikuks lugeda on nii helbekese jutt, kui veel olla saab.”

Optimistlik on ka Juta: „Käisin samuti umbes kuu tagasi sealsamas Lasnamäel uut ID-kaarti saamas. Kuna meil on e-riik, siis ma ei saa aru, miks läheb kodanik sinna tundideks järjekorda seisma.

Mina broneerisin internetis aja. Aeg oli mul 14.15. Jõudsin sinna 14.08. Tegin kabiinis foto. Lasin aparaadist välja enda broneeritud numbri ja täpsest 14.15 oli tablool minu number. Läksin boksi, kuhu number mind suunas, kulus maksimaalselt viis minutit ja lahkusin. Saal oli muidugi paksult täis elavas järjekorras ootajaid, ka õu oli neid täis, suitsetajaid. Nii lihtsalt saab ka. Ei ole vaja viriseda.”

Kuna meil on e-riik, siis ma ei saa aru, miks läheb kodanik sinna tundideks järjekorda seisma.

Pigem positiivset muljet jagab Lasnamäekas: „Veebruari lõpus ühel esmaspäeval käisin minagi seal uusi dokumente nõutamas. Pildid lasin enne fotograafi juures teha, et mitte mitmes järjekorras seista. Sisenedes järjekorda nähes mõtlesin, et ega siit vist enne õhtut pääse. Istekoha sain ka kohe ja vabu oli veel teisigi. Umbes-täpselt tunni pärast olid mul dokumendid vormistatud. Passi oleksin võinud juba paari päeva pärast kätte saada, aga ootasin ID-kaadi kutse ka ära ja reede hommikupoolikul läksingi. Rahvast oli ehk rohkemgi kui esmaspäeval, aga poole tunni pärast olid mul uued dokumendid käes.”

Ruuno soovitas aga planeerimist: „Üldjuhul pole ID kaardi kehtivuse lõpp ju ootamatu. Kasutasin broneerimisvõimalust. Esimene käik koos foto tegemisega 10 minutit. Kättesaamine samuti 10 minutit.”

Teine lugeja oponeeris: „Lähimad ajad broneerimisel on kahe kuu pärast!!!”

Väikelinnade voorused

Pakuti ka võimalikke lahendusi:

„1. Teha võimalus taotleda uuendatud (mitte kõige esimest) ID-kaarti interneti ja posti teel. Kui on võimalik saata koju kätte uuendatud pangakaart ja paroolid, siis sama on võimalik teha ka ID-kaardiga. Kui on e-riik, siis olgu e-riik, mitte nägupidi kohale minekuga.

2. Korraldada büroode töö ka väljaspool tööpäevade tavalist tööaega (õhtuti, puhkepäevadel). Kas seda teha teise vahetuse juurdeloomisega või nihutada olemasolevate töötajate tööajad nihkesse, see juba oma valik neil seal.”

Sõitke kuhugi väikelinna. Saate asjad tavaliselt 10 minutiga aetud ja väikese reisi kauba peale.

Kommentaator nime all 2h40min järjekorda teeb samuti ettepaneku süsteemi parandamiseks:

„Dokumentide kättesaamine võiks olla elavas järjekorras, nii nagu vanasti. Praegu kulub meeletult aega sellele, et inimesed reageerivad numbrile ja siis teenindajad jooksevad edasi-tagasi. Samas, kättsaamise numbrid on eelises ja see venitab sisseandjate ooteaega. Foorumis (st Foorumi teeninduspunktis enne selle kinnipanekut) oli ju nii, et dokumendikapid olid teenindajal selja taga. Keeras ringi, võttis dokumendid vormistas ja järgmine – kolm minutit maksimaalselt. Nüüd kulub vähemalt 6-10 minutit inimesele.”

Või mis veelgi lihtsam: taotleda dokumente Tallinnast väljaspool, kus oh-mis-ime-küll! osatakse tööd korraldada hiigeljärjekordade vabalt.

Haapsalu, Rakvere, Pärnu – probleemideta!

„Sõitke kuhugi väikelinna. Saate asjad tavaliselt 10 minutiga aetud ja väikese reisi kauba peale. Ise käin Haapsalus,” nii kõlas üks soovitus.

Teine inimene lisas, et tegi oma abielujärgse nimevahetuse spetsiaalselt Rakveres, et närve säästa.

Pets teatas samuti: „Käisin eelmisel kuul oma passi ja ID-kaarti uuendamas Pärnus. Piltide andmisega läks viis minutit ootamist. Ees oli kaks inimest. Kui ära läksin, polnud peale mind kedagi. Dokumentide kättesaamiseks ootasin minuti – no ei olnud kedagi seal ruumis.”

Kaidut aga väljapakutu ei rahulda: „Kas ma pean sinu arvates passi ja ID-kaardi tegemiseks Tallinnast Pärnusse sõitma?” Nii küsis ta.

***

Autorilt: Saadan nii selle kui kõik kolm varasemat ID-kaardi taotlemise artiklit kommentaari saamiseks siseminister Andres Anveltile. Olen jätkuvalt seda meelt, et kui meil on e-riik, siis olgu see kõikjal, mitte üksnes valitud piirkondades. Ja kindlasti ei pea 21. sajandi e-riik tähendama kahetunniseid elavjärjekordi riigiameti ukse taga.