8. septembri keskpäeval avatakse Jõgeva kesklinna haljasalal skulptuurpink Ants Paju mälestuseks ning meenutatakse tema öeldud mõtteid ning tehtud tegusid. Tema elu, hoolimata rasketest kannatusaastatest Siberis, oli pühendatud eestluse kaitsele.

Tegu on mõtte mõõt! Unista, teosta, mäleta! Võidelge ja võitke! Need olid Antsu mõtteterad, mis teda suunasid. Need sõnad saavad raiutud graniiti Ants Paju mälestuseks valmivas skulptuurpingis. Sõnad, mis saavad teenäitajaiks järgnevatele põlvkondadele.

Tauno Kangro loodud pingi keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust.

Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata.

Pargi valvurid - skulptuurid, monument Kündja ja nimelised mälestuspuud moodustavad Eestis ainulaadse püha hiie, kus kätketud meie oma lugu. Nii võidukas teekond teekond Olümposele, kui ka rebend rahva hinges.

Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Lions Klubi ja Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel. Projekti teostab MTÜ Ants Paju nimeline fond ning pingi rajamist on juba toetanud Eesti Olümpiakomitee, 20. Augusti Klubi, Eesti Kergesjõustiku Liit ja EV siseministeerium.
Ants Paju oli riigikogulane, Eesti Vabariigi presidendi esindaja rahvusvähemuste ümarlauas, 20. Augusti Klubi liige, Valgetähe ja Riigivapi teenetemärgi omanik, Jõgeva ja Põltsamaa linna aukodanik, Eesti Looduskaitse Seltsi auliige, Eesti Rohelise Liikumise algataja ja eestvedaja, Sõpruse Pargi rajaja, Kaukaasia ja Siberi eestlaste huvide eest seisja, Tammsaare muuseumi rajaja Kaukaasias, „Eesti Looduse“ peatoimetaja fosforiidisõjapäevil, Jõgeva linnapea, kettaheitja, kuulitõukaja, mitmete spordivõistluste ellukutsuja ning eestluse edendaja.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena