Eestimaa Looduse Fond kutsub sumiseval talgusuvel osalema
„Ees ootab hulganisti põnevaid talguid. Näiteks naaseme pärast mõneaastast pausi jälle Kloostri mõisa varemetesse nahkhiirte talvituspaika parendama ning Abruka saarele niidurüdi pesitsuspaika hooldama. Talgud kõrede elupaikades ning rabapaisude ehitamine soode taastamiseks jätkuvad oma endises headuses," räägib ELFi talgukorraldaja Kadri Aller.
Kadri sõnul on tänavune talguhooaeg kaasahaarav ja mitmekesine. Ühtlasi on looduskaitsetalgud tema arvates positiivselt sõltuvust tekitavad: „Tore on näha, kuidas aasta-aastalt tuleb juurde üha uusi talgufänne, kes rõõmuga hooaja jooksul mitmel talgul osalevad. Palgatöö on rahakoti ja elamise jaoks, aga talgutöö on midagi hingele.“
Tänavusi talguid läbiv teema on kimalased, kelleta ei toimiks meie ökosüsteem terviklikult. Kimalased on aktiivsed õistaimede tolmeldajad. „Kimalased ise on aga äärmiselt tundlikud keskkonda sattunud mürkide suhtes,“ sõnab Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liblikauurija Urmas Jürivete.
„Ilma kimalasteta langeks marjasaagikus metsades, soodes ja rabades. Kimalased on puhta looduse indikaatorid. Seal, kus elavad kimalased, on tervislik ja turvaline elada ka inimestel. Kaitstes kimalasi, kaitseb inimene iseennast,“ selgitas liblikauurija kimalaste olulisust.
Talgute korraldamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, RMK ning mitmed eraisikud ja ettevõtted.