Põllud kuivavad, paiguti üle Eesti käivad vihmad põllumeeste olukorda ei leevenda
"Põud annab tunda küll. Eile, kui põllul käisin, oli päris nukker pilt. Suviviljadel on alumised lehed kollased ja ristik oli väga ära närbunud," iseloomustab Eesti Taimekasvatusinstituudi agrometeoroloog Laine Keppart Jõgeva kanti, kus pole vihma sugugi mitte kõige vähem olnud.
Maikuus oli Eesti keskmine sajuhulk 17 millimeetrit, mis moodustab paljuaastasest maikuu keskmisest 41 protsenti. Korralikku vihma ei ole sadanud ka juunis.
Heina sai tänavu teha tavalisest varem, kuid selle kogused olid põllumeeste teatel harilikust väiksemad.
"Maad, kust on hein ära niidetud, on puha kõrbenud välimusega. Võilillerosetid rohetavad, aga muu ümbert on pruun," ütleb Keppart.
Suvivili alles tärkab
Jõgevamaa Pajusi farmi omanik Lembit Paal räägib, et nemad jäid esimese niitega rahule, sest päikseline ilm on silotegemiseks parim. Suhteliselt põuakindel lutsern andis plaanitud silokoguse ning selle kvaliteet oli hea.
"Samas tean ka paljusid ettevõtteid, kelle põldudel oli rohukasv väga niru ning kes vaatavad suvele väga murelikult," ütleb Paal, kellel on veel mõned luhaheinamaad niita.
Harjumaal tegutseva põllumajandusettevõtte Aatmaa OÜ tegevjuht Märt Riisberg räägib, et silo oli kvaliteedilt usutavasti hea, ent esimese niite kohta sai seda tavapärasest paarkümmend protsenti vähem. Esimene niite tegi ta samal ajal, kui möödunud aastalgi. Tänavu olid heinataimed tänu soojadele ilmadele oma arengus kaugemale jõudnud, ent vähese niiskuse tõttu kiduramad.
Et kevadel külvatud nisu, raps ja oder korralikult kasvama hakkaksid, ootab Riisberg vihma – iga millimeeter on arvel. Sõltuvalt külviajast on mõni põld kasvult kaugemale jõudnud, kuid kõige hilisemad kuivale jäänud külvid polegi veel tärganud.
Taliviljadelt, mis on üldiselt vastu pidanud, Riisberg enam ülisuuri saake ei oota, kuna taimedel on näha esimesi kuivakahjustusi.
Läänemaal tegutseva Viljatare OÜ juhataja Arvo Ninn räägib, et temal hakkab talivili peagi pruuniks tõmbuma, Seal, kus on väga kuivad savirikkad mullad, seal polegi suvivili üles tulnud ning teistelgi põldudel on vili väga vähe võrsunud.
„Pole saanud sellist vihmagi, et sentimeetri mulda märjaks teeks,“ räägib Ninn. „Elu on näidanud, et vili ajab hiljem vihma saades uued võrsed juurde – koristades on üks roheline, teine valmis. Eelduste kohaselt teeb ta sel aastal sama nalja.“
Vihma tuleb ainult paiguti
Laine Keppart räägib, et sügava juurekavaga taliviljad näitavad põua märke vähem välja, kuigi muld on poole meetrini kuiv. Samas on talivili erinevalt arenenud, kuna koristamisega olid sügisel suured probleemid. Need, mis said õigemal ajal külvatud, hakkavat juba õitsema, kuid paljudel on alumised lehed ära närbunud.
"Kui tuleb korralik vihm, siis talivili kindlasti kosub," ütleb Keppart.
Mõni piirkond sai möödunud kuul oma sademete keskmise hulga peaaegu täis, kuid mujale jätkus vihma selle võrra vähem.
"Vihmad on ikka niivõrd lokaalsed olnud. Kus on rohkem tulnud ja kus pole pea üldse," räägib Keppart ning toob näiteks kaks lähestikku asuvat ilmamõõtjat. "Pärnu ilmajaam sai maikuus teiste piirkondadega võrreldes hea sademete hulga, 33 millimeetrit. Samas saatis üks Pärnumaa ilmahuviline oma tulemused ning temal oli ainult 8 millimeetrit – rääkis, et põllud on kõik kollakad ja viljad ei taha tärgata."
Kui mõned taimed suudavad vihma ära oodata ning siis jälle kasvama hakata, siis teistel läheb iga kuiva nädalaga olukord nukramaks.
"Kui põud peaks näiteks aeduba suuremas mahus ära võtma, siis see enam ei kosu ja tuleb uued seemned panna. Kui on osaliselt võtnud, siis praagib saaki natuke vähemaks," ütleb Keppart.
Sooja kõrval öökülma
Lisaks oli mitmel pool Eestis möödunud nädalal öökülma, mis külmaõrnematele taimedele kahjustusi tegi. Viljatare OÜ rapsipõldudele tekitas külm valgeid laike, kuid üldiselt olla olukord paremate põldude peal veel rahuldav – kui varsti vihma saab, pole väga hullu.
Laine Keppart räägib, et külm näpistas ära ka mõned suuremaks kasvanud kartuli- ja muud taimed: "Aeduba ja kõrvitsat võttis ära. Tatar oli ka tumepunane, aga on tagasi roheliseks tõmmanud, tundub, et tema elas üle."
Täna enamikes Eesti paikades sadav vihm on küll abiks, kuid olulist muutust ühepäevane niisutus kaasa ei too. Keppart meenutab, et sarnane olukord oli kahe aasta eest, mil suve alguses oli samuti kurb seis. Tookord läks juuni keskpaigas sajule ning järelvõrsunud vili valmis ebaühtlaselt.
