Taimekaitsevahendiga näkku pritsitud ja mürgistuse saanud naine: mesilasi kaitstakse meil rohkem kui inimesi
Kannatada saanud 66aastase naise selgitusel ostis ta sinna suvila mõne aasta eest, kui selle kõrval laius veel karjamaa.
Siis tegi naaber sellest aga viljapõllu. “Minu aknast on põlluni 25-30 meetrit,” kirjeldab naine, kes palus oma nime mitte avaldada, kuid kelle isik on toimetusele teada.
“Möödunud reedel oli ilm palav. Läksin hommikul kümne paiku koeraga jalutama. Olin naabrilt kevadel küsinud, kas tal on plaanis põllule midagi pritsida, aga tema vastas, et alles sügisel. Seega ei osanud ma midagi kartagi, ent kui olin tee peal ja traktorist kümne meetri kaugusel, lendas mulle mürki näkku. Seda läks silmadesse ja kurku ning pea hakkas ringi käima. Kodu poole minnes hakkas minestus peale tulema,” kirjeldab ta juhtunut.
Veel mitu tundi hiljem valutasid silmad, kurk ja ka rind ning naine pöördus kiirabisse. Seal tuvastati, et tõusnud on vererõhk ning tekkinud südamerütmi häired.
Naine jätkab:
“Kui tuli vereproov, öeldi, et on olnud mürgistus. Sain teada, et kohaliku haigla laboratoorium ei tee ainet kindlaks, selle jaoks on vajalikud vahendid Tartus. Mõtlesin, et las jääda. Kuigi naaber käib siit päevas mitu korda mööda, ütleb ta, et tal pole kohustust inimesi teavitada. Ma ei ole temaga sõjajalal, aga kohalikud räägivad, et keegi talle vastu ei hakkagi, sest ta on ümberringi igal pool maid rentinud.
Kui laupäeval välja läksin, oli õhus endiselt hapukas lõhn ning jalutades läks silme eest mustaks. Kuna oli kuiv ja kuum ilm, siis mõtlesin, et ju ta mulla sisse ei läinudki, jäi õhku. Siis otsustasin, et asi ei saa nii jääda. Helistasin mürgistusteabekeskusesse ja kuulsin sama, mis arstilt - inimesi taimekaitsevahendite kasutamisest teavitama ei pea. Kuulsin, et kõik on legaalne ja seadusi rikutud pole.
Tähendab, mesilased ei saa surra, aga mina saan. Ka üks minu koer on sama põllumehe mürgi pärast surnud. Nagu öeldud, olid selle maa peal varem lehmad. Küsisin talt, et kas tohin seal koeraga jalutamas käia ning ta lubas.
Ühel hetkel ta ei viinudki sinna enam lehmi ja oli hoopis mürki pannud. Me kõndisime koertega seal ja nägin, et rohi on kollane. Koeral hakkasid sümptomid mõnda aega hiljem, veresooned läksid hapraks ja hakkasid verd läbi laskma. Põllumees oleks võinud ju hoiatada.
Teisel pool minu krunti on 10 meetri kaugusel samuti tema maa. Aga kui ta teeb sinna ka põllu ja hakkab mürke kasutama? Võib-olla ma ei ela järgmist mürgistust üle. Milline on minu perspektiiv selle suvilakohaga?
Soovin püstitada küsimuse – miks on Eestis nii, et inimesi ei pea mürkide kasutamisest teavitama, aga mesilasi peab?”
Juhtumeid tuleb igal aastal ette
Infoliini pidava mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul saabuvad teated taimekaitsevahendite mürgistustest keskusesse koos kevade algusega, ent ka suvel. Tänavu on nad taimekaitsevahenditega seoses saanud 4 kõnet, möödunud aastal 18 ning enne seda on vastavate kõnede arv jäänud 3 ja 15 vahele.
"Igal aastal suuname kuni kolm inimest ka haiglasse, ent sagedamini perearstile. On võimalik, et inimesed on kutsunud kiirabi või pöördunud EMOsse ka ilma meiega nõu pidamata," ütleb Oder.
Väärtegusid ei algatata
Seadustest tulenevalt ei tohi pritsimistöid teha, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C. Arvestama peab ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.
Järgima peab ka taimekaitsevahendi märgistusel (infolehel) toodud infot puhvertsoonide kohta ja arvestama kõigi võimalike kasutuspiirangutega.
Samas ei ole põllumajandusamet viimastel aastatel ühtegi väärteomenetlust algatanud, kuna neil puuduvad taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumisel vastavad õiguslikud alused.
Küll saab põllumajandusamet rikkumise ilmnemisel taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistada, teavitada PRIAt kohustusliku majandamisnõude rikkumisest ja teha ettepaneku toetuste vähendamiseks. 2017. aastal teavitas põllumajandusamet PRIAt kohustusliku majandamisnõude rikkumisest 12 korral.
Samuti on põllumajandusametil õigus ettekirjutuste tegemiseks. Ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse midagi parandada, näiteks täiendada põlluraamatut teatud andmetega. Tuule kiiruse osas ei saa ettekirjutust teha. 2017. aastal tehti taimekaitsevahendite kasutamise osas 4 ettekirjutust.
Nii on ka mujal Euroopas
Eestis kehtib mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil mesiniku ja taimekaitsevahendi kasutaja omavaheline teavitamiskohustus. Naabrite teavitamise kohustust õigusaktides sätestatud ei ole, küll aga peab taimekaitsetöödel järgima kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale.
„Mesiniku ja taimekaitsevahendi kasutaja omavaheline teavitamine toimub ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, küll puudub info, et mõnes riigis oleks taimekaitsevahendi kasutajal kohustus ka lihtsalt lähedalasuvat inimest teavitada,“ ütleb põllumajandusameti kommunikatsiooninõunik Annika Kubja.
Kui taimekaitsetööde teostamisel on rikutud eelnimetatud taimekaitsevahendite kasutamise nõudeid, tuleks pöörduda põllumajandusameti maakonnainspektori või taimekaitse osakonna poole.
Põllumajandusamet kutsub põllumehi, mesinikke ja kõiki elanikke oma kogukonnas suhtlema, sealhulgas ka taimekaitsetöödest teavitama.
Olukord võib muutuda
Maaeluministeerium on välja töötanud eelnõu, et seadusega ette näha praegusest paremad võimalused taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumisel väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks. Maikuus kooskõlastusringile saadetud eelnõuga kavandatakse selgemad vastutusnormid taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest.
Muudatused on suurel määral ajendatud eelmistel aastatel esinenud mesilaste hukkumisjuhtumitest, mille puhul põllumajandusamet tuvastas, et tegu oli taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumisega.
„Isik, kes rikub taimekaitsevahenditele esitatud nõudeid, ohustab sellega inimese ja looma tervist ning keskkonda. Selleks, et nõudeid rikkunud isikuid vastavalt tema teole karistada, tuleb seadusega ette näha praegusest selgemad võimalused väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks,” ütles maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.
Seega täiendatakse taimekaitseseadust turule lastud taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise kohta lähiajal väärteokoosseisuga.
