Konkurss AASTA PÕLLUMEES | Väikeses Põlvamaa külas valmib Vahemere juust
Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.
Talumeiereide Liit korraldas Luige laadal külastajatele juustude konkursi. Kümne erineva talujuustu seast sai laadaliste lemmikuks Üvasi talu grilljuust kitsepiimast.
“Tore, et suudame inimestele maitseelamusi pakkuda,” rõõmustab juustumeister ja kitsekasvataja Anne Grünberg. Koos abikaasa Lennoga elavad nad Üvasi talus väikeses Rasina külas Põlvamaal.
Taluelu kõige põnevam osa on eri tõugu ja värvi lontkõrvalised kitsed – alates mustvalgetest, täpilistest kuni pruunide-hallideni välja. Lüpsikari nosib karjamaal värsket rohtu. Perenaise Anne heleda hääle kutsel tormab kogu kari sirges rivis otse lüpsile. Ja niimoodi kaks korda päevas.
Mitusada kitse
Anne meenutab, kuidas nad 2009. aasta suvel võtsid ühe kitse tallu, et kitsepiimaga abikaasa Lenno tervisehädasid leevendada. “Esimene kits oli väga jonnakas, raskesti lüpstav,” meenutab Anne. See loom vahetati kohe parema vastu.
Kitsepiimast hakkas perenaine tasapisi valmistama nii jogurtit, ricotta-kohupiima kui ka juustu ja siis tulid toodetele esimesed tellimused.
“Võtsime eesmärgiks teha juustu ja võimalikult häid piimatooteid. Nii jõudsime inglise kitsetõuni, milleks on anglo-nubian,” selgitab Anne. Selle tõu piimaomadused sobisid neile suurepäraselt. Pererahvas hakkas ka jõudluskontrolli tegema. Praeguseks on Üvasi talu juba viis aastat olnud ainus jõudluskontrolli tegev kitsefarm Eestis.
Üvasi talu kitsekari koos talledega on 200pealine, enamik anglo-nubiani tõugu. Esimene anglo-nubiani sikk toodi tõuparandajaks Lätist, järgmised juba Saksamaalt ja Inglismaalt.
“Meie kitsedel on väga eriline tõug – hästi tugev, suur, kiirekasvuline, lontis kõrvadega, annab väga rammusat piima,” selgitab Anne. Anglo-nubiani kitsepiima rasvaprotsent on 4–5, valguprotsent 4.
Talul on maad ligi 30 hektarit. 18 hektarit on kasutuses karjamaana. Kitsepidamine, toodete valmistamine ja turustamine võtavad kogu aja ära, nii ostetakse heina ümberkaudsetelt talunikelt, lisaks vajavad kitsed ka jõusööta ja mineraale.
“Heinatehnoloogia nõuab palju investeeringuid, meie valisime investeerimise meiereisse,” teatab Anne Grünberg.
Ehitasid kuuri ümber meiereiks
Lenno Grünberg on ehitanud kitsedele paraja lüpsiplatsi, kus korraga saab lüpsta kuut kitse. Pere plaanib lüpsiplatsi laiendamist 16kohaliseks. Päevas lüpstakse kitsedelt umbes 350 kg piima, osa sellest saadetakse Nopri talumeiereisse.
2016. aastal hakkas Üvasi talu ehitama meiereid, renoveerides vana kõrvalhoone. Meiereile saadi tunnustus eelmisel aastal. Kui perenaine toimetab koos abilisega meiereis, et valmistada hõrke grilljuuste, siis peremehe hooleks on kaubaring – valminud juustud tuleb viia tellijatele.
Juustu valmistatakse talumeiereis kolm korda nädalas. Jahutatud piim kuumutatakse katlas 32 kraadini, sisse segatakse lisandid. Tehakse nelja sorti grilljuustu: klassikaline, tšilliga, Vahemere ürtidega ning küüslaugu ja tilliga.
“Kõige parem on meie juust grillitult,” ütleb perenaine. Grillimine annab kitsejuustule hõrguma maitse. Üha suureneva nõudluse tõttu pole taluperel suvehooajal mahti puhata, nii võetakse suviti appi praktikante Olustvere koolist ja maaülikoolist.
