Uuring: 49 protsendi lätlaste lemmiktoit on teine lätlane

Lätis püüti välja selgitada, milline on üks õige lätlane. Varvastest juttu ei tulnud, kuid tulemustest paistab, et meil võib naabritega arvatust rohkem ühist olla.

Lõunanaabrite rahvust lahkava uuringu viisid 700 Läti elaniku seas läbi mobiilioperaator LMT ning uuringuportaal Snapshots.

Selgus, et õiget lätlast iseloomustab kõige paremini lause "lätlase lemmiktoit on teine lätlane". Nõnda arvab 49 protsenti küsitluses osalenutest. Tegelikult vastavat see tõele vaid juhul, kui jutt käib teistest – ainult 5 protsenti vastanutest usuvad, et see ütlus neid iseloomustab.

Väidetavalt levitas kurikuulsat mõtet teiste eestlaste söömisest akadeemik Gustav Naan. Ütlus on levinud veel lätlaste, leedulaste, soomlaste, venelaste ja paljude teiste rahvuste hulgas.

Kolmandik vastanutest arvab, et lätlasel pole tugevat selgroogu ning liiga palju kiputakse tuultega kaasa kõikuma. Kolmandik leiab sedagi, et omakasu hindab lätlane teiste inimeste vajadustest kõrgemaks. Samas kehtivat needki omadused juhul, kui juttu on teistest. Vaid 8 protsenti vastanutest sooviksid endale tugevamat selgroogu ning vaid 16 protsenti peavad end isekaks.

Küll kiidab 40 protsenti vastanutest end nii – "mina lahendan probleeme mõistuse, mitte jõuga". Kuid kui rääkida teistest, järgivat vaid 11 protsenti sama põhimõtet.

"Kindel kui kalju ja sihvakas kui tamm" - nii tunneb end iga kümnes lätlane.

"Väike mättake, mis ajab suure koorma ümber" – nii iseloomustab lätlasi 32 protsenti küsitletuist.

Kõige rohkem tunnistavad Läti elanikud, et neile ei meeldi end esile tõsta ning nad ei oska koostööd teha, kuid see-eest võivad nad uhkust tunda oma kindlameelsuse poolest.

Laulu- ja tantsupidu on lätlaste meelest peamine ettevõtmine, mis kinnitab, et lätlased oskavad ning suudavad koostööd teha. Nõnda on leidnud 29 protsenti vastanutest. Muu rahvuse esindajad arvavad nii rohkem (39 protsenti) kui lätlased ise, kelle jaoks on parim näide koostööst Balti kett (28 protsenti).

Ka spordisaavutused annavad tunnistust lätlaste ettevõtlikkusest ja ambitsioonidest – parim näide on tänavune võitlus Rootsi hokimeeskonnaga MM-i poolfinaali pääsemise pärast. Hokile järgneb kahe lätlase aerupaadiga üle Atlandi sõudmine 2016. aastal. Samuti peetakse oluliseks tehnoloogiasaavutusi – töö piloodita auto sõitma saamisel, kosmoseraketi ehitus ning maailma esimene droonilt alla hüpanud inimene (2017).

„Kui igapäevaselt unustamegi oma head omadused, on rõõm näha, et suured sündmused nagu laulupidu ja hoki meid ühendavad. Lätlased oskavad meeskonnana tegutseda, päid kokku panna ning suuri asju ära teha, olgu see siis iseseisvuse eest võitlemine, traditsioonid, mida läbi raskuste hoidnud oleme, ning uued teed, mida väsimatult otsime,“ kommenteeris LMT president Juris Binde.