FOTOD | Kohalikud tervitavad põlevkivitööstusest reostunud Purtse jõe 21-miljonilist puhastamist

Ida-Virumaal asutakse 21 miljoni euro eest Purtse jõest, Kohtla jõest ja fenoolisoost likvideerima Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuse jääkreostust.

"Lootsime muidugi, et puhtaks saab kogu jõgi, kuid mõistame, et sinna on veel pikk tee," ütleb kümmekond aastat jõe eest seisnud MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskuse juhatuse liige Laila Meister. Kui esmalt ei võetud aktiviste kuuldagi ja arvati, et küll jõgi end ise puhastab, siis nüüd on riik ja kohalikud üsna ühel meelel.

Meister käis veel eile paadiga jõel ning tundis ninas tuttavat reostuse lõhna ja nägi vees õlilaike. Üldiselt elataksegi reostunud alade ümber tavalist elu – küll selle mööndusega, et vette eriti ei minda.

"Jõe kaldad on elu täis – nii nagu elu vanasti jõgede ümber koondus, pole see siit ära kadunud. Lihtsalt teab arvestada, et vaikse vooluga kohtades jalgupidi sisse minnes saavad jalad tõrvaseks ja vee peale tulevad õlilaigud," kirjeldab Meister. "Kohalik on harjunud, aga loomadele, kes jõest läbi tahaksid minna, sildi panemine ei aita."

Naine toetab plaanitud töid kahe käega, ent kohalike seas on ka teistsuguseid arvamusi. Mõni arvab, et parem oleks sodi mitte sonkida, kuna olukord võib sellest hullemaks pöörata.

Mida tehakse?

Purtse jõe valgala puhastamise eelduseks oli Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemine, mis 2015. aastal ka tehtud sai. Nüüd aga tuleb teha korda fenoolisoo ning siis liikuda puhastamistöödega Purtse jõe ülemjooksult allavoolu suunas.

Purtse jõe puhastatava osa pikkus on 1,4 km ning see puhastatakse lõikude kaupa. Jõe puhastamiseks eemaldatakse Püssi ja Lohkuse paisu vahelises osas ligikaudu 7200 m3 reostunud muda ja pinnast. Lisaks tuleb eemaldada Püssi paisjärve kogunenud ligikaudu 2500 m3 reostunud muda, mille maksimaalne paksus ulatub 1,4 meetrini. Kohtla jões tuleb puhastada ligi 77 000 m3 reostunud pinnast ning rajada 4,2 km ulatuses uus jõesäng.

Puhastatav jõeosa eraldatakse ajutiste tammidega ja vesi juhitakse ajutisse jõesängi või torustikku. Kuivaks jäänud jõesängis kaevatakse reostunud pinnas välja ning puhastatakse. Juba puhastatud pinnast kasutatakse väljakaevatud alade uuesti täitmiseks. Lisaks tuuakse juurde ka puhast pinnast, et taastada puhastatavate alade looduslähedane ilme.

Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud ala ehk fenoolisoo keskkonnareostuse likvideerimiseks tuleb puhastada ja korrastada umbes 14 ha suurune ala. Selleks kogutakse fenoolisoo reostunud osast vesi kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi.

Purtses on aastaid korraldatud reostusele tähelepanu juhtimiseks kontsertide, ettekannete ja õpitubadega festivali PurFest. Tänavu tuleb festival optimistlikum kui varasematel aastatel.

"Tahame, et lisaks muule programmile, annaksid selgitusi ka ametnikud – mida loodetakse tehtud saada ja millised on edasised plaanid," ütleb Meister. Kuna aastaid on jõkke asutatud ka kalamaime, soovitakse teada saada sedagi, kui paljud kaladest on ellu jäänud.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul pole kunagi varem Eestis vooluveekogudest nii suurt hulka reostust eemaldatud. Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi maksumus on 21 miljonit eurot.

“Mul on hea meel, et saame projektiga edasi liikuda, sest Purtse jõe ja selle valgala puhastamiseks kavandatavad tööd on Eesti mõistes ainulaadsed ja pakuvad kindlasti väljakutset,” ütles Kiisler ning lisas, et tööde planeerimine on juba alanud. “Projekti eeltöödena oleme teostatud mitmeid uuringuid, viinud läbi keskkonnamõju hindamise ning koostanud reostuse ohutuks tegemise eelprojektid. Nüüd, kui oleme leidnud töödele ka tegija, saame alustada reaalsete puhastustöödega."