POSITIVUS | Baltimaade suurima muusikafestivalini on jäänud vaid loetud päevad

Muusikasõpradel, kel järgmiseks nädalavahetuseks plaanid veel tegemata, tasub mõelda lõunanaabrite külastamisele – 20.–22. juunini toimub Läti kaunis rannikulinnakeses Salacgrīvas Baltimaade üks suurimaid ja populaarseimaid muusikafestivale Positivus.

Õhkkond on rahvusvaheline – esinejaid tuleb lisaks Baltimaadele nii Euroopast, Ameerikast kui ka Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast ning artistide kirev line-up meelitab kohale ligikaudu 35 000 festivalikülalist.

Tänavused suurimad publikumagnetid on kahtlemata laupäevane peaesineja Prodigy – üks legendaarsemaid ja vihasemaid Briti elektroonilise tantsumuusika esindajaid –, ning süngevõitu, kuid karismaatiline kultuslaulja Nick Cave koos bändiga The Bad Seeds, kes annab pühapäeval festivalile võimsa lõpuakordi.

Kõiki kolmel päeval ja neljal laval esinejaid siinkohal üles lugeda ei jõua, lähemalt saab nendega tutvuda festivali kodulehel www.positivusfestival.com. Siinkohal siiski mõned stiilinäited.

Reedel jõuab pealavale ka Eesti elektroonilise indie-popi esindaja Andres Kõpper ehk NOËP, soojendades selle lava üles Tove Lo ehk Rootsi “kõige kurvema tüdruku” jaoks. Vähemasti on viimase kohta nii öelnud kriitikud, tegelikult ilmselt asi nii hull ei ole, lihtsalt tema looming on ehk keskmisest sügavama sisuga ja ta ei karda oma emotsioone lavale tuua.

Reedene peaesineja on Londoni elektropopitrio Years & Years, kelle unikaalne saund on viinud nad nii Briti edetabelite tippu kui teinud nad kuulsaks ja armastatuks ka teisel pool Atlandi ookeani.

Laupäeva õhtupoolikul tasub läbi käia teise lava eest sel ajal, kui seal esineb Positivuse ilmselt positiivseim artist ¬– Jeremy Loops Lõuna-Aafrikast. Vähemasti lubab festivali kodulehekülg, et see jutuvestja, kes segab kokku reggae, elektroonilise ja Aafrika pärimusmuusika elemente, suudab tõsta iga inimese tuju.

Järgmiseks segavad The Barr Brothers ehk Kanadast pärit vennad Andrew ja Brad Barr pealaval Ameerika bluusi, folki ja psühhedeelilist rokki, sellele mõnusale kompotile lisab veel ühe intiimse dimensiooni harfimängija Sarah Pagé.

Hiljem tuleb ettekandele armastuskiri multikultuursele Londonile – just nii ütles online-ajakiri Pitchfork Briti elektroonikaartisti Mura Masa esikalbumi kohta, ja mitte ilmaasjata, sest selle esinejanime taga peituv Alex Krossan miksib oma kaasakiskuvasse tantsumuusikasse päris-Londoni päris-helisid.

No ja siis muidugi juba mainitud briljantne, vali ja piirideta Prodigy, Briti elektroonilise muusika avangard, kelle käe all on üles kasvanud juba paar põlvkonda ekstreemsema muusika austajaid. Kuuldavasti ei ole nad mitmekümne aasta jooksul ka põrmugi väsinud, nii et kindlasti on see üks festivali pöörasemaid etendusi.

Positivus hoolitseb usinalt selle eest, et ka kõige kangemad jalad tantsima hakkaksid. Pühapäeva üks kindlamaid tantsulekiskujaid on teisel laval esinev Confidence Man maakera kuklapoolelt Austraaliast.

Pealaval astub seejärel üles Lauv, kirjade järgi Ameerika artist, aga Ari Staprans Leffi lavanimi viitab tegelikult Lätile, nimelt on tema ema pärit Lätist. Lauvi laulud on liigutanud miljoneid kuulajaid kogu maailmas, küllap seetõttu, et need on ehedad, emotsionaalsed ja lihtsad, n-ö otse südamest.

Läti muusika austajad peavad nüüd tegema põike uuesti teise lava ette, kus esineb rokkbändist Dzelzs Vilks tuntud laulja Juris Kaukulis, sedapuhku aga hoopis oma uue folkbändiga, mis kannab nime Jauno Jāņu orķestris. Ansambel kasutab rahvapille ja lugude juured on sajanditagused, kuid neis ei puudu ka kaasaegse elektroonilise muusika elemendid. Tervikuks seob lood aga lüürika, mis pajatab kirglikest inimsuhetest. Ning selles osas pole inimene saja aasta jooksul sugugi nii palju muutunud, kui arvata võiks...

Ja lõpetuseks Nick Cave. Karismaatiline austraallane, kes paneb publiku sõrmenipsuga oma pilli järgi tantsima. Ning kuigi tuulispasana ringi tuiskavalt (60aastaselt) lauljalt on pilku peaaegu et võimatu kõrvale pöörata, soovitan siiski jälgida ka teisi bändimehi. Neist omakorda kahtlemata pilkupüüdvaim on põlevate silmade ja särtsaka habemega Warren Ellis, kes saeb oma viiulit sellise kirega, et on tõeline ime, et see kontserdi lõpus veel ühes tükis on...