Numbrite kohaselt sorteeritakse Eestis prügi liiga vähe, samas ajavad pakendikonteinerid üle ääre

Eestis on olmejäätmete sortimine olnud kohustuslik juba ligi kümme aastat, kuid see pole nii hästi käima läinud, kui loodeti. Eesmärk on aastaks 2020 ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest, kuid 2016. aastal oli see vaid 28 protsenti.

Eesti Keskonnateenuste juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul on meie ühiskonnas aastakümneid prügisse suhtutud kui prahti, mida kogutakse tüüpiliselt kraanikausialusesse prügikasti, mis siis ühte suurde konteineri kallatakse. “Tegelikult on prügi hulgas palju väärtuslike materjale - seal on meie enda raha eest ostetud pakendid, paber ja muud jäätmed, mille ühte kasti kokku korjamine rikub kogu kinnimakstud väärtuse,” märkis ta.

Kuhu sorteeritud jäätmed viia?

Endale kõige lähema koha leiab veebilehelt

www.kuhuviia.ee

Eramajale mõeldud pakendikoti või kortermaja konteineri teenuse saab tellide

www.tvo.ee.

Tema sõnul on eestlaste soovimatus jäätmeid sorteerida kentsakas, sest suurem jäätmete taasukasutamine tähendaks vähem tselluloositehaseid, metsaraieid ning prügi looduses.

Bruno Tammaru sõnul tuleb ikka ja jälle paljudele üllatusena, et inimeste äravisatud sega-olmejäätmeid jäätmevedajad hiljem ei sorteeri. “Tänased tehnoloogiad pole suutelised sorteerima efektiivselt sega-olmejäätmed, kus on segunenud toidujäätmed, paber, pakendid ja muu kodudes äravisatav prügi. Nii nagu mujal Euroopas, kallatakse ka Eestis sellised jäätmed lihtsalt prügilasse, või põletatakse prügipõletuse tehastes,” kirjeldas Tammaru.

Samas on koduse prügi sorteerimise puhul sageli suureks probleemiks pakendijäätmete ära andmine, kuna pakendikonteinerid on täis ja neid ei tühjendata piisavalt sageli. Väike tiir Tartu linnas näitas, et mitmed pakendikonteinerid ajavad üle ääre ja sinna ei mahu rohkem kraami.

Pakendijäätmete kogumisega tegeleva Eesti Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann ütles, et Tartu pidev mure on see, et papikonteinerid on täis mittesobivaid jäätmeid. „Sellisel puhul kui autojuht tuvastab mittesobivad jäätmed, jätab ta selle tühjendamata ning sinna saadetakse teine auto - kas siis segapakend või olme.”

Koos välismaise jäätmekütuse kasvuga Iru elektrijaamas on viimastel aastatel vähenenud kohalike olmejäätmete põletamine ning taas kasvama hakanud sega-olmejäätmete ladestamine prügilates.