Tänasest kuni augusti lõpuni on lubatud jõevähki püüda
„Tänase seisuga on vähipüügilube ostetud juba 67 veekogule. Kuna sobivaid vähiveekogusid on Eestis kokku u 200, siis võimalusi veel on. Sarnaselt varasematele aastale osteti enim lube vähirikkale Saaremaale, kus need on ka tänaseks välja müüdud. Lisaks on ostetud rohkesti lube Harju-, Järva-, Valga- ja Tartumaa veekogudele,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja. Rakko tuletab ka meelde, et jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 cm, millest väiksemad isendid tuleb koheselt vette tagasi lasta, et tagada populatsiooni elujõulisuse jätkumist.
Kuigi kalastuskaartide müük algas juba 1. juulil, on neid võimalik osta veel kõigisse püügipiirkondadesse peale Hiiu- ja Saaremaa ning Pangodi järve Tartumaal. Internetis saab loa osta aadressilt pilet.ee ning selle võimaluse puudumisel ka Keskkonnaameti maakondlikest esindustest. Kalastuskaardi taotlemise ja püügireeglite kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
Eestis on paraku lisaks kohalikule liigile jõevähile kaks võõrliiki – signaalvähk ja ogapõskne vähk –, kellest viimane tuvastati esimest korda möödunud aastal. Kuna mõlemad liigid on vähikatku suhtes resistentsed, siis on vähipüük nende leiukohtades keelatud, et püügivahenditega ei kantaks haigust edasi. Seetõttu on 2018. aastal püük keelatud Saare maakonnas näiteks Karujärves, Põduste jões, Riksu ojas ja Riksu lahel, Harju maakonnas Vääna ja Mustjões ning Pärnu maakonnas Pärnu jões ja selle lisajõgedes.
Kindlasti ei tohi ei püütud jõevähke ega ka vähi võõrliike ilma Keskkonnaameti loata ümber asustada. Kõik täna leitud võõrvähiliigid on oma siinsetesse elupaikadesse sattunud just sedalaadi läbimõtlemata teo tagajärjel. Võõrliikide ümberasustamisel seatakse reaalselt ohtu asustusveekogu jõevähi populatsioon, mis suure tõenäosusega järgnevate aastate jooksul hääbub või lakkab sootuks olemast. Asemele tuleb ökosüsteemi jaoks võõras ja meie jaoks söögiks kõlbmatu võõrliik.
Jõevähiga võrreldes on signaalvähi sõrad lühemad, laiemad, paksemad ja altpoolt punased. Kõige lihtsam on signaalvähki ära tunda helesinise või valge piirkonna järgi sõrgade hargnemiskohal oleva liigese ümber. Selle tunnuse järgi on signaalvähk ka oma nime saanud. Ogapõsksele vähile on iseloomulikud oranžid sõrgade tipud, mille ümber on must rõngas. Altpoolt pole sõrad kunagi punased ega mustjaspruunid. Loe lisaks võõrvähiliikide kohta siit.
Kui vähipüügil tekib kahtlus, et tegemist võib olla võõrliigiga, ei tohi seda isendit vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teavitada Keskkonnaametit, saates pildi püütud isendist e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või kontakteerudes jõevähi seirega tegelevate Eesti Maaülikooli teadlastega telefonil 5373 6731.
Pärast vähipüüki tuleb mõrdu ja nattasid päikese käes vähemalt päev otsa kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.
Kalastuskaardi omanikul on kohustus peale püügi lõppu esitada viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või Keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
