Läti suurima seakatkupuhangu likvideerimiseks kulub 9 päeva ning hüvitisteks üle miljoni euro
Esmalt tekitas ettevõtte Druvas Unguri farmis katkukahtluseid põrsaste tõusnud suremus. Peagi saadi laborist kinnitus – osa loomadest on nakatunud sigade Aafrika katku. Katku edasiseks levikuks tuleb kogu seakari hukata.
Läti veterinaar- ja toiduamet (PVD) oli farmi kevadel kontrollinud ning leidnud, et seal järgitakse kõiki bioohutuse nõudeid – rohkemgi veel kui ettekirjutused nõuavad. PVD direktor Māris Balodis on juhtunust üllatunud, kuna Druvas Ungurit peeti näidisfarmiks.
„Bioohutuse nõudeid järgitakse seal kõrgel tasemel, mistõttu on see puhang meile üllatus. Kõigepealt teeme akuutsed tööd lõpuni ning seejärel uurime, kuidas viirus farmi pääses. Lihtne see pole,“ ütles Balodis. „Muidugi tuleb kõik sead likvideerida, sest pole illusioone, et kohas, kuhu on jõudnud Aafrika sigade katk, võiks mõni loom mitte nakatuda.“
Valitsus eraldas raha
Täna hommikul kokku kutsutud valitsuse erakorralisel istungil palus PVD seakarja likvideerimiseks erakorralistest vahenditest eraldada 367 000 eurot. Vastasel korral ei saaks töödega alustada. Loomad hukatakse sealsamas gaasiga ning korjused transporditakse Limbažisse põletamisele.
„Nii suurtesse farmidesse pole haigus seni jõudnud. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, kulub sigade likvideerimisele umbes üheksa päeva,“ ütles Balodis. „Järgnevatel päevadel ja isegi nädalatel ootab lauda töötajaid väga ebameeldiv töö.“
Pärast tööde lõpetamist esitatakse põllumajandusministeeriumile täiendavad andmed ning ministeerium küsib valitsuselt hukatud sigade eest ettevõttele kompensatsiooni. Summa võib Balodise hinnangul küündida miljoni euroni. Kuni 75 protsenti hüvitistest saab riik Euroopa Komisjonilt hiljem tagasi.
Ka metssigadel esines sealkandis katku
Ligikaudu saja töötajaga Druvas Ungursi suurim omanik ning juhatuse esimees Teovils Stengrevičs oli juhtunust šokis: „Kui veterinaararstid olukorda uurisid, ei näinud nad selliseid auke, kust viirus läbi oleks võinud tulla. Minagi ei näe selliseid auke.“
Stengrevičs ütles, et kuigi katk põhjustab suuri kulusid, püüab ta igati vältida olukorda, kus Druvas Unguri muutuks maksevõimetuks. Kahjud olevat mõõdetavad miljonites. Ta ütles, et ettevõte polnud sigade Aafrika katku vastu kindlustatud, sest selliste riskide vastu kindlustust ei pakuta.
Ta lisas, et seafarmid pole maailmast ära lõigatud, kuna pidevalt tuuakse sööta, viiakse loomi ära ning pestakse lauta. Ta välistab võimaluse, et katk oleks lauta pääsenud pahatahtlikult. Ka kõrvalised isikud ei saavat bioohutuse nõuete tõttu alale.
Ümber sigala on kolme kilomeetri raadiuses välja kuulutatud karantiinitsoon ning kümne kilomeetri raadiuses järelvalvetsoon. Selles piirkonnas kontrollitakse sigade bioohutuse nõudeid, sigade tervislikku seisundit ning transpordivahendite liikumist. Erilist tähelepanu pööratakse loomade ning lihatoodete transpordile.
Salduse piirkonnas on tänavu ka metssigadelt tihti seakatku tuvastatud.
Eestis viimane juhtum aasta eest
Lätis on see tänavu juba kaheksas Aafrika sigade katku puhang kodusigadel. Eelnevad haiguspuhangud olid väiksemates talumajapidamistes. Ühtlasi on katk sel aastal Lätis avastatud 666 metsseal.
Eestis tuvastati viimane kodusigade seakatkujuhtum möödunud aasta septembris Läänemaal, kus tuli hukata 7162 siga. See oli ühtlasi ka suurim puhang kodusigade seas alates esimesest juhtumist 2015. aastal.
Juuli keskpaiga seisuga oli Eestis tänavu uuritud 3296 metssiga, kellest 228 olid viirusega nakatunud.
Leedus on tänavu farmidest tuvastatud 38, Poolas 75 ning Rumeenias 518 katkupuhangut.
