VIHAD LIKKU! Haanjamaal saab nüüd võõraste naistega suitsusauna mõnu nautida

Kaheksas suitsusaunanädal õpetab nii kerist parandama kui ka õieti saunatama, seda isegi koos võõraste meestega

„Suidsusannast ei tunne õiget mõnu kiirustades saunas käies. Tasub võtta aega enda ihu ja hingega suhtlemiseks,” nii selgitab Maalehele Eda Veeroja, kes oma ametiteks pakub: saunanaine, retkejuht, pärimuse vahendaja, perenaine.

Selle, Eesti ühe tuntuima saunanaise tähtsaimaks tööks on siiski olnud Võrumaa suitsusaunade ja saunakommete viimine UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Selle tähtsa tunnustusega pärjati meid 2014. aasta lõpul.

Just nii laiale ilmale kui ka kodumaisele rahvale suitsusaunade tutvustamiseks ongi suitsusaunanädal ellu kutsutud.

Esimest korda võttis Haanjamaa suitsusaunahuvilisi vastu 23.–30. juulini 2011. Neid saabus Eestist, Sloveeniast, Austriast, Rootsist, Tšiilist ja Šotimaalt. Oma suitsusaunad avasid külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme, Alliku ja Meldre talud, kus lisaks leilile pakuti kohalikest saunalugudest osa saamist. Mooska talus, kus Eda Veeroja perenaiseks, toimus ka saunas liha suitsutamise meistriklass.

Tänavused sündmused algavad neljapäeval, 9. august Mooska talus, kus tutvustatakse vanemaid saunakombeid nii teoorias kui praktikas.

Päev hiljem toimub suitsusauna kerise parandamise ja rekonstrueerimise õpituba, aga ka iloõdag Suurel Munamäel.

Laupäeval tutvutakse kohalike saunaperedega, minnakse nende taludesse, kus tehakse talgutöid, õpitakse kütma suitsusauna ja lõpuks nauditakse omaköetud sauna võlusid. Päeva hiljem viib ringreis huvilised Hanjamaa erinevatesse suitsusaunadesse.

Just seda, et Haanjamaa suitsusaunade omanikud jagavad oma suitsusaunu ja saunas käimise mõnu soovijatega peabki Eda Veeroja saunanädala peakorraldajana ettevõetava puhul ülioluliseks. „Kui endal suitsusauna pole siis ju muidu ei satugi,” nentis ta.