Jõuliselt leival ja saagikust ohustaval umbrohul tuleb silm peal hoida ka tänavu

Olukord tuulekaera levikuga on Eestis kurb. On põlde, kust ei saa arugi, mida sinna on külvatud, kuna tuulekaera alt ei paista kultuurtaimed välja, kirjutab Maablogi.

Põldudel on hoogsalt käimas viljakoristus, samas hilisemad suvised sordid veel kasvavad. Paraku kasvab ka tuulekaer. Eelmise aastaga võrreldes on tuulekaeraga saastatuse seis veidi paranenud. Kindlasti mõjutavad seda tulemust ilmastikutingimused, mis möödunud aastal olid tuulekaera kasvuks väga head. Üldine olukord Eestis ringi sõites on aga kurb. Tuulekaera on näha hajusalt üle põldude ja tihedamalt põlluäärtes. Samuti on põlde, kust ei saa arugi, mida sinna on külvatud, kuna tuulekaera alt ei paista kultuurtaimed välja, kirjutab Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts maablogis.

Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mis vähendab vilja saagikust ning halvemal juhul ei saa saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja. Eriti suurt kahju teeb tuulekaera levik seemnekasvatusega tegelevate tootjate läheduses. Seemnekasvatuses kehtivad ranged nõuded ja kui toodetud partiist leitakse kasvõi üks tuulekaera seeme, siis on kogu partii müügiks kõlbmatu.

Karmid ettekirjutused

Põllumajandusamet kontrollib põllukultuure kasvatavaid tootjaid, et näha, kuidas tuulekaera tõrjega on hakkama saadud või kas seda on üldse tehtud. Sel aastal on juuli lõpu seisuga kontrollitud 126 tootjat, kellest 15 peavad oma tõrjevõtteid oluliselt parandama; neile on tehtud ka ettekirjutused. Kontrollid jätkuvad, kui Põllumajandusameti ametnik näeb tugevalt tuulekaeraga saastunud põldu, millele ei ole riskianalüüsi alusel kontrolli määratud. Seejärel saadetakse tootjale suunav märgukiri, et ta tõrjele rohkem tähelepanu pööraks, ja see põld suunatakse järgnevatel aastatel kontrollitavate põldude nimekirja. Sel suvel on selliseid märgukirju välja saadetud 19 tootjale.

Eelmisel aastal tehti 278 tuulekaera tõrjeabinõude täitmise kontrolli ja koostati 79 ettekirjutust koos sunniraha hoiatusega. Ettekirjutustega pandi kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks asjakohaseid tõrjeabinõusid, keelati kaera kasvatamine tuulekaeraga saastunud põllul ning anti kohustus põlluääred niita või tuulekaer välja kitkuda.

Sunniraha nõudmine

Tänavu tehti 2017. aastal koostatud ettekirjutustele järelkontrollid, et tuvastada, kas tootjatele pandud kohustused on täidetud. Enamik ettekirjutuse saanuist on tõrjega kenasti toime tulnud, kuid on ka neid, kes oma vigadest ei ole õppinud. Ettevalmistamisel on kolmelt tootjalt sunniraha sissenõudmine.

Sel aastal on tuulekaera leviku mõjutajateks nii erakordselt kuiv ja soe ilm kui ka suur tuulekiirus. Tugev tuul võib kanda taimekaitsevahendi soovimatus suunas ning sellise ilmaga on keemilise tõrje tegemine takistatud. Põldudel, kus on saadud õigel ajal tuulekaerale keemilist tõrjet teha, on tulemused väga head.

Niita või kitkuda

Lisaks keemilisele tõrjele kasutatakse tuulekaerataimede väljakitkumist; tihedama saastatuse korral niidetakse maha põlluosa, kus tuulekaer on hakanud vohama. Sel moel vähendatakse uute seemnete sattumist mulda. Selliselt saab tuulekaera tõrjuda ka mahealadel ja aladel, kus taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud.

Praegu taimekaitsevahendit pritsida enam ei saa, kuid abiks on väljakorjamine. See on tõhus viis, kui taimi on põllus üksikult. Kui põld on kohati tihedamalt saastatud, aitab taas niitmine.

Tuulekaer on visa ja jõuliselt leviv ning võitlus sellega on järjepidev ja põhjalikku planeerimist nõudev ülesanne. Tõrjet tuleb teha igal aastal, sest kasvõi üks vahele jäetud aasta annab suure tagasilöögi. Iga tootja peab mõistma, kui oluline on tuulekaera tõrjumine, et mitte omal nahal tunda saada, kui kiiresti see tülikas umbrohi võib levida ja kui keeruline on sellest lahti saada.

Kui märkad põllul hoogsalt vohavat tuulekaera, tasub sellest otse ka põllumajandusametile teada anda.

Allikas: Maablogi