Aastal 1990 käis kõva pauk, ja senini ei ole teada, miks
Reede õhtul käis üle saja Maalehe lugeja Astangut avastamas. Jaak Juske oskas vastata pea kõigile küsimustele. Peale ühe.
Astangu peamine vaatamisväärsus on tsaariaegsed laskemoonalaod, mis on uuristatud paeklindi sisse. Kuna seal oli sõjaväeosa ka nõukogude ajal, siis oli territoorium kinnine ning siiamaani pole paljud tallinlasedki seal käinud.Seetõttu koguneski Maalehe retkele nii palju huvilisi.
Näha sai nii I Maailmasõja eelseid kindlustusi kui ka nõukogude aegsete militaarrajatiste varemeid. Lisaks loodus.
Mida täpselt tegi astangul nõukogude armee, see pole väga täpselt teada. Üks retkel osalenud vanahärra, 93aastane Karl Estrik, kes oli seal peale II Maailmasõda sõjavangina töötanud, mäletas ka sellest ajast laskemoonaladude ehitamist. Nii et ju see 1990. aasta pauk ka lõhkeainetega seotud oli, aga mis ja kuidas täpselt, see pole teada.
Astangule tasub aga igal juhul jalutama minna. Vanale raudteetammile on tehtud mõnus kergliiklustee. Kasutuseta sõjaväelaste rajad on parajad tervisespordiks. Mägironijad kasutavad paekallast aktiivselt.
Imetleda saab 500 miljonit aastat vana paeklinti ja sellesse sadakond aastat tagasi inimese poolt rajatud suurejoonelisi tunneleid.
