Saarlased armastavad Eesti parimat sibulat süüa. Kus see kasvab?
Saaremaa Kodukandi eestvedamisel jõuavad juba mitmendat aastat sügiseti Saaremaale kuulsad Piirissaare sibulad. Tegemist on algatusega, mille eesmärgiks on hoida pärandkultuuri ning tugevdada kogukondadevahelist koostööd.
"Saared peavad ikka kokku hoidma," räägib Saaremaa Kodukandi koordinaator Reet Viira, kes jätkab Peipsiääre kogukondadega koostööd oma ema, kodukandiliikumise eestvedaja Elvi Viira jälgedes. "Meie jaoks on oluline toetada Piirissaare kohalikku kogukonda sealse pärandkultuuri, mille üheks osaks on kindlasti ka sibulakasvatus, säilimisel ning anda ehk tõuge ka noorematele, et see tasub end ära."
Kui mõne aasta eest oldi Peipsi ääres kimpus sibulauputusega ja kutsuti rahvast ostma kohalikelt, sõitis Saaremaa Kodukandi koordinaator ise Piirissaarele, et saarlastele väärt sibulaid tuua. Hiljem mindi saare elu-olu kaema suisa delegatsiooniga. Koostöö päädis ka vastuvisiidiga: Piirisaare esindajad käisid mullu Saaremaal tutvumas saarlaste kogemustega turismi-, kalanduse ja ettevõtluse valdkonnas.
Kuigi põua tõttu jääb sibulasaak tänavu mullusest tagasihoidlikumaks, on siiski Piirisaare sibulat Saaremaa Kodukandi vahendusel ka tänavu Saaremaale oodata.
"Seda peetakse ikkagi Eesti parimaks sibulaks. Kui seda ostame, saame toetada väikesaarel aastaid püsinud teadmisi ja kogemusi sibulakasvatuse osas ning hoolitseda selle eest, et need ei kaoks," rõhutab Reet Viira.
"Oleme püüdnud osta just neil sibulakasvatajatelt, kes ise ehk niipalju laatadel ja mujal oma toodangut realiseerimas käia ei saa. "Töime saarde Piirisaare kulda," nii seda sibulatoomist mullu hellitavalt kutsuti."
Meeles mõlgub ka päris uus algatus: kahe kogukonna koostöös võiks sündida sibulamoos, mis ka poelettidele jõuaks.
"Meil on Saaremaal tunnustatud kogukonnaköögid, kel ka head turustamisvõimalused, oleks ju tore, kui saarele jõudnud Piirisaare sibul saaks purki pandud kui kogukonnamoos," avab Viira tulevikuplaane.