Prokurör: ei vasta tõele, nagu oleks noorte grupiviisilist kuritegevust väga palju
Pöördusin ülemaalise noorekampade alase debati, hirmu ja paanika taustal prokuratuuri poole, et uurida olukorda Virumaal.
Prokuröride arvamuste vahendamisel oli abiks Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Liivi Reinhold.
***
Niisiis: kas seoses noorte grupiviisilise kuritegevusega meenub mõni näide, kuidas halvale teele läinud noored on suudetud tagasi tuua õigele rajale?
Vastas Elle Karm, alaealiste asjade prokurör Lääne-Virumaal:
„Mulje, nagu oleks meil väga palju noorte grupiviisilist kuritegevust, ei vasta tõele. Juhtumeid, mil alaealised on koos kuritegusid toime pannud – röövinud, varastanud, vara rikkunud või kellelegi kallale läinud, on olnud alati ja on ka praegu.
See on noortele iseloomulik, et üksteise õhinal, õhutamisel ollakse julgemad üle normide astuma. Kuid selline käitumine on reeglina juhuslik, impulsiivne, seotud tunnustuse, tähelepanu, mõistmise puudumisega, mitte eesmärgiga seadust rikkuda.
Selleks, et meil tulevikus ei tekiks kuritegelikke kampasid tuleb olla lapse heaolu osas tähelepanelik juba lasteaiast peale. Taunitavale käitumisele tuleb reageerida kohe, sobiva intensiivsusega, järjepidevalt ja ühtemoodi.
Kui asi on jõudnud juba seaduserikkumiseni, on oluline osata võrgustikul koos lastekaitse, politsei, prokuröri, kriminaalhooldaja, kooli, vanemate ja teiste konkreetse juhtumi lahendamise seisukohalt oluliste osalistega koonduda. On vajalik koos töötada, et võimalikult lühikese ajaga saaks hinnatud alaealise esmased riskid ja vajadused. Et kiiresti rakendada vajalikke piiranguid ning planeerida järgnevaid tegevusi noorega.
Veidi rohkem kui aasta tagusest ajast on tuua näide grupist, kel oli kombeks autosid ärandada ja rikutuna maha jätta. Nooremad lapsed olid alla 14-aastased, vanemad 16-aastased, igaüks juba politseile tuttav. Lähenesime individuaalselt ning vanemate, lastekaitse ja kriminaalhooldajaga koostöös määrasime või küsisime kohtult riske maandavad ja arengut toetavad meetmed, samuti nõudsime kahju hüvitamist. Oluline oli grupi liidri eraldamine - vangistuse kaalumisel sai määravaks tema võime kallutada omaealisi või nooremaid halbadele tegudele.
Ühe tütarlapse ja noormehe saatsime alaealiste komisjoni, mis sel ajal oli leebeim kuriteole reageerimise vorm. Teine tütarlaps läks pereteraapiaprogrammi MDFT *). Staažikamad poisid said kohtulikult karistada, igaüks vastavalt kogunenud patukoormale ja abivajadusele. Kohaldatud sai vangistust nii reaalselt kui tingimisi. Kellele katseaeg ilma kontrollita, kellele koos kontrolli, elektroonilise järelevalve, sotsiaalprogrammide ja muude piirangutega.
Komisjoni suunatud noormehe olen hiljem pidanud suunama veel ka MDFT programmi. Tollane alaealiste kamba liider on nüüdseks täisealine ja senini vanglas. Teistel on katseaeg läbi ja neist me rohkem kuulnud ei ole.
MDFT on mitmedimensiooniline pereteraapia, mis on hetkel ainus süsteemne, erinevaid valdkondi hõlmav lähenemine noore probleemide lahendamiseks. Olen sinna suunanud kümneid noori, kellel kogunenud palju rikkumisi, kes vanematega läbi ei saa, koolist ei huvitu ja veedavad aega halbade eeskujudega.
Enamasti on MDFT-programm lõppenud positiivsete muudatustega, saavutatakse seatud eesmärgid. Tihtipeale on see stabiilse ja usaldusliku suhte taasloomine lähedasega: õpitakse teineteist kuulama, kokkulepetest kinni pidama ja koos aega sisustama. Sellesse programmi usun väga.“
***
Palun rääkige oma töös kokkupuudutu põhjal ja näidete abiga, kuidas on võimalik noorte grupiviisilist kuritegevust vähendada, selle tagajärgi leevendada?
Vastas Maarja Germann, vanemprokurör Narvas:
„Noorte abistamisel on võtmesõnaks koostöö erinevate asutuste vahel. Koostöö politsei, kohaliku omavalitsuse, koolide, kriminaalhoolduse ja prokuratuuri vahel. Info pidev liikumine on ülioluline mitte üksnes süüteo toime pannud noorukile ja tema perele parima lahenduse leidmisel, vaid ka uute kuritegude ennetamisel. Ühelgi asutusel pole õigustust jääda passiivseks.
Ei tasu alahinnata üldpreventiivseid eesmärke: läbi ühe nooruki saame mõjutada ka teisi. Nii olemegi Viru Ringkonnaprokuratuuris võtnud eesmärgiks grupiviisiliste noorukite poolt toime pandud kuritegude puhul korraldada ümarlaudu lastekaitse, kriminaalhoolduse, politsei ja kooliga. Kaasame ka teenusepakkujaid nagu MDFT *).
Tervikpilt konkreetse nooruki elust koos peres ja koolis toimuvaga aitab jõuda selleni, mis on kõige parem meede just selle konkreetse noore, ja vajadusel ka tema pere abistamiseks, õiguskuulekale teele suunamiseks.
Individuaalne lähenemine on ülioluline!
Väga palju on vaja teha koostööd just perekonnaga, sest paljud probleemid tulenevad peres olevatest olmeprobleemidest: purunenud pered, alkohoolikutest lapsevanemad ja perevägivald. Või tööd rabavad lapsevanemad ja vähene huvi lapse elu ja käekäigu vastu.
Hiljuti lahendasime kriminaalasja, kus kolm noormeest ärandasid auto. Soovisime suunata selle lepitusmenetlusse, et kohtumine kuriteo toime pannud poiste ja kannatanu vahel ning selgituste ja vabanduse kuulmine aitaks nii kannatanut kui toimepanijat juhtunut mõista.
Lepitusmenetlus oli parim viis panna esmakordselt seadust rikkunud noorukid võtma vastutust teo eest ning saamaks aru oma tegude tagajärgedest. Ühe kahtlustatava isa ei olnud aga lepitusmenetlusega nõus, kuna soovis oma lapse karistamist kohtulikult.
Kuivõrd prokurör ei suutnud isa veenda, kutsus ta vestluse juurde lastekaitsetöötaja, kellega koos suudeti isa mõistma panna, et just lepitus on parim lahendus. See annab lapsele veel ühe võimaluse seada enda käitumine vastavusse ühiskonna normidega. See on ehe näide toimivast asutustevahelisest koostööst ja tulemuslikust lõpp-lahendusest.
Samuti oleme Narvas kohaldanud noorukitele essee kirjutamise kohustust. See on hea viis panna noort oma teo ja olukorra peale mõtlema, analüüsima ennast ja tekitatud kahjusid ohvri seisukohast. Esseesid on prokuröril alati huvitav lugeda ka.“
*) Multi Dimensional Family Therapy ehk multidimensionaalne pereteraapia
