Eesti keskklass vajab 1450 eurot inimese kohta, Läti oma 810 eurot pereliikme kohta
Mis on keskklass ja kes sellesse kuulub? Panga uuringu järgi peab Eesti elanik selleks netosissetulekut vähemalt 1450 eurot inimese kohta*, ent Läti elanik arvab, et keskmisesse ühiskonnaklassi kuulub siis, kui igakuine sissetulek ühe pereliikme kohta ületab 810 eurot*.
Swedbank viis Lätis ja Eestis sel suvel läbi sarnase uuringu keskklassi kohta. Võrdleme uuringute järgi tehtud kokkuvõtete järgi, mil määral inimeste hinnangud kahes riigis erinevad.
Üks uuringute võrreldavaid järeldusi on see, et Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks ligikaudu kolmandik, Läti elanikest 53 protsenti.
Kuigi üle poole Läti elanikest seostavad end keskklassiga, ütleb 60 protsenti inimestest, et Lätis ei tohiks keskklass olla suurem kui 30 protsenti. Sama arvatakse ka Eestis - keskklassi kuulub ligi kolmandik elanikkonnast
Eestis peetakse autot olulisemaks?
Eestis peetakse keskklassi iseloomustavateks tunnusteks eelkõige isikliku eluaseme omamist, lisakulutuste tegemise võimalust pärast igakuiste vajalike ostude tegemist ja arvete maksmist, võimalust lubada endale uue või kasutatud auto ostmist ning vähemalt kord aastas välismaal puhkusereisil käimist.
Läti uuringu kokkuvõttes auto olemasolu ei mainita. Keskklassi kuulumise tunnuseks peetakse isikliku eluaseme omamist, stabiilset sissetulekut, mis lubab raskusteta kohustuslikud arved tasuda ning võimalust vähemalt kord aastas sõita seitsme päeva pikkusele reisile välismaal.
Samas saab Lätis endale kord aastas nädala jagu reisimist lubada neljandik uuringus osalenud leibkondadest, kuid Eestis 70 protsenti.
Läti uuringu juures märgitakse, et kui kolme peamist kriteeriumit laiendada uuringus osalenutele, siis kuuluks keskklassi vaid 10 protsenti inimestest. Samas kui reisimine ära jätta ning asendada see säästude olemasoluga, võiks keskklassi kuuluvate majapidamiste arv tõusta kuni 35 protsendini.
Ainult palk tõde ei näita
Nii Eesti kui Läti Swedbank möönavad, et keskklassi kriteeriumid erinevad riikide lõikes ning sotsiaal- ja majandusteadlasedki on aja jooksul keskklassi erinevalt defineerinud.
„Tihti puutume kokku arvamusega, et keskklassi esindaja peaks teenima kindla summa kuus, kuid sissetulekut ei saa lugeda ainsaks keskklassi kuuluvuse kriteeriumiks,“ selgitab Läti Swedbanki rahandusinstituudi ekspert Evija Kropa. „Vähemtähtis pole see, mida konkreetse rahahulgaga võimalik teha on (see sõltub elukallidusest) ning millised on inimese finantskohustused. Tuhande euroga teeb Lätis palju rohkem ära kui Rootsis. Mõni suudab sellega kõik eluks vajaliku tagada ning veel säästegi koguda, kuid teine jääb tõsistesse võlgadesse.“
Eesti Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets selgitas, et suurt keskklassi peetakse ühiskonna ja majanduse stabiilsuse eelduseks.
„Kuigi riigiti määratletakse keskklassi erinevalt, ollakse ühisel arusaamal, et keskklassi kuuluva inimese sissetulek võimaldab tal oma eluga ilma raskusteta hakkama saada ning tal jääb igakuiselt vaba raha säästmiseks, investeerimiseks või vajadusel suuremate kulude tegemiseks.“
Uuringute kohta tehti muidki järeldusi, kuid kuna need pole täiel määral võrreldavad, võib igaüks pankade koostatud järeldustega tutvuda siin ja siin.
Eestis viis uuringu läbi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu juulis. Kokku osales veebiküsitluses 1089 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat.
Lätis viis uuringu Swedbanki tellmiusel läbi SKDS tänavu augustis. Intervjuus inimeste elukohtades küsitleti 1015 Läti elanikku vanuses 18-75 aastat.
Parandatud kell 16:40: Kuigi mõlema uuringu kohta käinud pressiteadete sõnastustest võis välja lugeda, et uuritavatelt on küsitud sissetulekut pereliikme kohta, siis täpsustamisel selgus, et Eesti puhul oli küsitud siiski sissetulekut inimese, mitte pereliikme kohta.
