Eesti Raadio tegi paavsti saabumisest Tallinna lennuväljale kolmveerandtunnise otsesaate. Eetris olid Indrek Treufeldt ja Hillar Nahkmann.

Treufeldt rääkis kuulajatele, et turvameetmed on erakordselt karmid ning meestel oli tulnud väga kaua lennuväljale pääsemist oodata.
Talle sekundeeris Hillar Nahkmann, kes ütles, et nad on pandud kuhugi eraldi aedikusse ja sealt välja minna ei tohi.

„Meid ei lasta isegi siit aedikust välja, selline väike lamba tunne tekib,“ arvas Nahkmann ja lisas siis, et kui võtta asja nii, et lennukist tuleb alla karjus, siis ongi see ehk õige tunne.
Eetrisse läks nii paavsti tervitus, kui Lennart Meri tervituskõne, kus ta tõstis eriliselt välja Johannes Paulus II žesti suudelda iga riigi pinda, kuhu ta esimest korda läheb.

„Mitte keegi peale eestlaste ei ole seda tänase päevani suudelnud. Ja ka eestlased on pidanud seda suudlema oma viimase suudlusega, oma verega, oma kustuva mõtte ja kustumatu lootusega lahinguväljadelt või vangilaagritest,“ ütles Meri.

Visiidi jooksul tekkis meeste vahel omalaadne äratundmine, mis sai aluseks hilisemale sõprusele ja kirjavahetusele.

Kirjutav press kajastas Johannes Paulus II visiiti tolle aja vaimule omaselt — natuke ettevaatlikult ja kohati üsna üldsõnaliselt.

Mõni leht pani ainult suuri fotosid ja ilustas neid arusaamatult valitud lõikudega pühakirjast.

Päevaleht avaldas küll suures mahus artikleid, kuid need paistavad silma allikate vähesuse ja üldsõnalisuse poolest. Peaaegu ühegi inimesega pole räägitud ning ka Toomas H Liivi mahukas reportaažis „Seitse päeva paavstiga“ ei räägi paavstiga koos olemisest pea midagi. Ühe seigana saab visiidi algul teada, et keegi hispaanlasest ajakirjanik on jala nikastanud, kuid see ei takista tal töötamast.

Huvitav fakt on see, et Leedu ülekandejaam näib olevat läinud rikki just siis, kui oli vaja Lätis toimuvat missat üle kanda. Et see niisama juhtus, ei tahtnud eestlased uskuda, seda enam, et arvati, et KGB on paavsti visiidi nurjamiseks nagunii ka suure kuulujutuveski käima lükanud.

Hoogsamas võtmes lähenes visiidile Postimees, pannes julgeid, isegi kollasevõitu pealkirju ning kirjeldas sedagi, kuidas need vähesed, kel õnnestus pilet saada (ca 2500 inimest) kaugelt ja lähedalt missale saabusid.

Ent kõige erksama kajastusega paistis silma Eesti Ekspress. Ajakirjanik Kalev Kesküla oli käinud rääkimas visiiti ettevalmistava preester Rein Õunapuuga ning sealt mitmeid meeleolukaid tsitaate saanud.

Et Õunapuu toksis pea kõik missale soovijad ise arvutisse on Kalev Kesküla mh pannud kirja sellise lõigu:

„Mis ameti mees olete?“ pärib isa Rein keskealiselt mehelt, kes üheski koguduses arvel pole, aga EV passi näpuvahel veeretades palub ikkagi paavsti näha. — „Lukksepp.“ — „Pommi teha oskate?“ — „Vahest oskan kah, kui vaja peaks olema,“ vastab lukksepp trotslikult. „Pommi pärast see möll siin käib,“ seletab isa Rein ja paneb mehe kirja.

Ka järgnev väljavõte missa harjutamisest Rein Õunapuu sulest on tore lugemine:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena