Paavst Lätis | Algul tühjad tänavad Riias, siis tohutu rahvahulk Aglonas
(199)
Teekond südalinna oli kummituslikult tühi, seda eriti võrreldes katoliikliku Leeduga, kust paavsti kuidagi ära ei tahetud lasta.
"Kolleegid Vilniusest ei mõista, miks Lätis esmaspäev vaba on. Leedus oli paavst küll nädalavahetusel, ent kui see oleks olnud ka tööpäeval, ei usu keegi, et sel katoliiklikul maal keegi vaba päeva oleks andnud. Eks siis selgitan neile, et meil tulevad kohe valimised," arvab üks elektriettevõttes töötav mees.
"Kuulsin pealt sellist vestlust: kui paavst vaid teaks, kuidas ma teda ootan! Võin esmaspäeval rahulikult välja magada ning pole vaja kuskile kiirustada. Sõitku ainult tihedamini külla!" rääkis ühe Läti päevalehe ajakirjanik.
"Elame huvitaval ajal - laupäeval oli Balti ühtsuse päev, millega meenutame Saule lahingut, kus me ristirüütleid lõime, ent esmaspäeval on paavsti auks, kes need ristirüütlid siia saatis, antud vaba päev," märgib üks jurist.
„Me ei andnud ju vaba päeva siis, kui tuli Dalai Laama. Need on küll erineval tasemel persoonid, kuid siiski näib see mulle liialdusena. Kui inimesed soovivad jumalateenistusel osaleda või seda vaadata, teevad nad seda igal juhul. Kuid seda ei tee terve ühiskond. Muidugi võivad paavsti mõtted huvitavad olla kõigile, olgu nad religioossed või mitte,“ leiab Läti Ülikooli teoloogiaprofessor Valdis Tēraudkalns.
Kõik planeeritud üritused on siiski rahvarohked, saal oli täis nii presidendilossis, samuti oli rahvast täis toomkirik, kus peeti oikumeeniline palvus.
“Aga paavst on ju eriline,” sõnas ta.
Ajakirjanike hulgas käis ringi ka foto erirongist, mis pidi vedama palverändureid, kuid osutus saabudes täiesti tühjaks.
Suurem rahvahulk ootab paavsti Aglonas, kuhu oodatakse missale 32 000 osalejat. Nii võib küll jääda mulje, et tegemist on Riiast palju suurema kohaga.
Muljeid paavsti saatva meediagrupiga reisimisest saab lugeda SIIT.
Välisajakirjanikud imestasid ka selle üle, miks lätlased oma hümni nii arglikult kaasa laulavad.
Näiteks presidendilossis oli algul ainus laulja kõigi seljataga seisnud noor preester, natuke hoogu tekkis alles lõpus.
Hilisema küsimuse peale, kas tema üksi teadiski sõnu, asus noormees lätlasi kiiresti kaitsma.
“Mulle ka ei meeldi üksi kõva häälega laulda,” põhjendas ta. “Selles osas oleme me siin natuke häbelikud.”
Kui lossi kohta võiks arvata, et seal oli palju diplomaatilist korpust ja välismaalasi, siis juhtus ometi sama ka Vabadussamba juures, kus tänaval seisjad samuti justkui igaks juhuks hästi tasa laulsid või sellest üldse hoidusid.
Video presidendi lossist:
Pärast Riiat suundusid ajakirjanikud bussidega paarisaja kilomeetri pikkusele teekonnale Aglonasse, kuhu paavst lendab kopteriga.
Teekonna jooksul mulje Lätist kui inimtühjast paigast süvenes, sest Eestile sarnaselt ääristavad teed põllud ja metsad.
Mõned välisajakirjanikud ütlesid, et sellised vaated tekitavad tunde nagu oleksid jõudnud kohta, kus pole üldse midagi, teised kiitsid septembrikuiselt värvi muutvat metsa ja tegid mobiiliga bussiaknast pilti.
Nõnda maandus paavst Aglonas, väikeses külas Latgalimaal, kus eelmine paavst tõi 25 aastat tagasi missale kokku 200 000 inimest.
Paavst sai malelaua, sokid, Liivimaa kroonika ning Prokofjevit
Läti roomakatoliku kirik kinkis paavstile malelaua ning villased sokid, riik aga otsustas paavstile kinkida läti rahva ajalugu selgitava Henriku Liivimaa kroonika ning Sergei Prokofjevi CDsid.
“Malelaud sümboliseerib kirikut, mida nõukogude ajal taga kiusati. Neid preestreid, keda ühegi aluseta süüdi mõisteti ning sunnitööle saadeti, kuid kes ei kaotanud sellele vaatamata oma usku,“ selgitas kiriku esindaja. „Me ei saa paavstile kinkida midagi materiaalselt kuigi hinnalist, ent võime kinkida märgi tõelisest usust, mis on valmis ohvreid tooma.“
Sokkide autor Silvija Skrivļa ei uskunud, et just tema sokid paavstile kingitakse. Ta oli veendunud, et tema sokipaar jõuab hoopis sõja tõttu kannatavatele ukrainlastele. Sinna jõuavad aga kõik teised 117 sokipaari, mis üleskutse „Koo paavstile sokid“ käigus kirikule saadeti.
Sokid valminud kuu aja jooksul aiatööde ning hoidistamise kõrvalt. „Käed on rabedad, kududa pole just lihtne,“ ütles Skrivļa. “Kuid soovisin kududa just seetõttu, et tegu on paavstiga. Igal pool, kus ta käib, külastab ta nõrgemaid ja kannatanuid, mis on liigutav.“
Kuna paavst pole vaid katoliku kiriku pea, vaid ka Vatikani riigi juht, kingiti talle Läti riigi poolt tammepuust kaante vahele köidetud Henriku Liivimaa kroonika ning Läti dirigendi Mariss Jansonsi poolt salvestatud Sergei Prokofjevi loomingut.
