Käbikuivatist auruvedurini: 9 põnevat näidet tööstuspärandist Põhja-Lätis

Tööstuspärand ehk oluliste ülesannete täitmiseks rajatud hooned, mille tähtsus on nüüdseks vähenenud. Liivimaal on selliseid ehitisi palju, osa neist taastatud, teised unustusse vajumas. Allpool on nimekiri erinevatest omapärastest paikadest Läti põhjaosas Vidzemes, mis on tänu turismile või ettevõtlusele uue hingamise saanud.

Koņi vesiveski

Eesti piirist vaid mõne kilomeetri kaugusel Rūja jõe ääres asub Koņi vesiveski, kus masinate abil jahvatatakse nii vilja kui ka töödeldakse villa. Ainulaadne Venemaal valmistatud masin tuleb toime nii villa pesemise, kraasimise kui ka ketramisega. Vanimad seadmed veskis pärinevad 19. sajandist.

Veski ehitas 210 aasta eest parun J. von Menzenkampf. Nõukogude ajal hoidis veskit töös kohalik kolhoos ning tänapäeval on veski taas erakätes. Romantiline miljöö meelitab enda juurde üritusi korraldama ning ühtlasi leiab veski juurest kohviku ja majutust.

Gulbene auruvedur ning kitsarööpmeline raudtee

Gulbene depoo ning sealt 33 km kaugusele Alūksnesse väljuv auruvedur on ainus kitsarööpmelisel raudteel kulgev vedur Lätis. 115 aasta eest avatud raudtee viis algul reisijaid ka Valgani.

Varem olulist rolli mänginud kitsarööpmeliste raudteede tähtsus vähenes 1970ndatel kiiresti. Paljude entusiastide jõupingutuste tulemusel säilis aga Gulbene–Alūksne raudtee 33 kilomeetrine lõik. Alates 2002. aastast haldab raudteed eraettevõte.

Kahe piirkonnakeskuse vaheline reisijatevedu on suhteliselt nõutud turismiatraktsioon. Vanas depoos näeb depooelu, vedureid ja vaguneid, pöördsilda ning ühtlasi tasub depoohoones või Nõukogude parteijuhtide kupees ööbimist.

Līgatne paberivabrik

Paberivabrik loodi Līgatnesse käsitööndusliku paberiveskina aastal 1816. Ühtlasi pandi alus tööliskülale, mille 30 vana puithoonet on oma endise ilma säilitanud. Üks eramu on hiljuti renoveeritud ning seal näeb autentset vabrikutöölise elu.

Līgatnes jalutades näeb kõiki paberitööstuse töölise eluetappe: haiglas tulid lapsed ilmale; kooliaeg möödus paberitehases ning pereelu elati puidust tööliselamus, mille juurde kuulusid Līgatne jõe liivakivikallastesse uuristatud keldrid, kus toiduvaru ületalve säilitada.

Vijciemsi käbikuivati

Alates 1895. aastast kuni 1970ndateni pidevalt töötanud käbikuivati kulus hädasti ära 19. sajandil Põhja-Lätit laastanud metsatulekahjude järel. Puuistikute jaoks seemnete saamiseks kasutatakse 100 aastaseid seadmeid endiselt. Toimiva ettevõtluse ning tööstuspärandi säilitamise koostoimet demonstreeritakse meeleldi kõigile külastajatele.

Āraiši tuulevesi

Hollandi tüüpi pööratava peaga tuuleveskid hakkasid Läti mõisate juurde kerkima 14. sajandil. Vastava mehhanismi abiga sai veski pea suhteliselt lihtsa vaevaga vastu tuult keerata. Nüüd saab veskis näha restaureeritud ja töökorras mehhanisme ning maitsta erilist odratangurooga.

Rūjiena meierei

Piirist kümnekonna kilomeetri kaugusel asuv Rūjiena meierei pandi püsti 1912. aastal kohaliku piimaseltsi tarbeks. Lina ja vilja hind maailmaturul oli toona langenud, mistõttu hakkasid põllumehed rohkem loomakasvatusega tegelema. Meierei ehituseks kulus 40 000 kuldrubla ning moodsad masinad lubasid päevas töödelda 10 000 liitrit piima.

Meierei oli loogiline eelkäija Rūjienas Saldējumsile ehk alates 1988. aastast valmistatakse seal tuntud Läti jäätist.

Piebalga portselanivabrik

Portselanivabrik asub vanas meiereis ning on Läti ainus omasugune. Portselan on siin nii suveniir, kunstiese kui ka turistide kohalemeelitaja.

Krīgaļi vesiveski

Veski ehitati Mergupe jõele 1938. aastal. Kogu sisseseade ning mehhanismid on töökorras. Veski jahvatab nii jahu, mannat, kruupe, tangu ning puhastab vilja. 1997. aastal loodi veski juurde ka hüdroelektrijaam.

Zilaiskalnsi veetorn

127-meetrise Zilaiskalnsi mäe jalamil asuva art deco stiilis veetorn varustas varem kohalikku turbatööstust ja asulat. Kohalikud peavad mäge pühaks ja nõiduslikuks paigaks, mida saadavad muuhulgas legendid kohalikust ravitsejast Martast.
Hiljuti valminud ekspositsioon annab 360kraadise panoraamvaate Zilaiskalnsi kõrgendikult, tutvustab turbatööstust ja selle ümber rajatud asulat, kohalikkuloodust ning turbatööstuse asula tarvis rajatud veevarustussüsteemi.

Vaata kaarti!

Eesti ja Läti tööstuspärandi populariseerimisega tegeletakse tänu Interreg Eesti-Läti programmile "Revival of Industrial heritage for tourism development”. Sel nädalavahetusel oodatakse inimesi külla Riia piirkonna tööstuspärlitesse, ent järgmisel nädalal on tavapärasest rohkem uksi lahti Lõuna-Eestis.