“Müüme ainult omakasvatatud lilli, imporditud lilli meil müügis ei ole,” teatas OÜ Kanepi Aiand juhataja Margus Vahtramäe, kes on kogu perega Põlvamaal majandades suutnud Kanepi Aiandi kaubamärgi muuta tuntuks üle Eesti.

Põlva aiandisse on koondatud peamiselt potililled: roosbegoonia, pelargoon, kuld- ja hõbekakar. Suvel võtab kasvumajades taimede-lillede valik silmad kirjuks. Lagede all vohavad eri värvides lopsakad amplid, peenardel ilutseb suur valik taimi ja lillepottide rivid on lõputud. Ainuüksi suvetaimi kasvab üle saja liigi. Tavapärase petuunia või begoonia kõrval võib osta näiteks hõbepaela, hübriidsalveid, inglise pelargooni või kipslille.

KONKURSS
Aasta põllumees
.
Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.

Viib edasi vanemate alustatut

Margus Vahtramäe meenutas, kuidas tema vanemad Eha ja Meelis Vahtramäe 1994. aastal aiandusega alustasid. “Esimesed viis aastat olid väga rasked, kasvatasime kõike – nelki, kurki, tomatit. Proovisime ka roose ja gerberaid kasvatada.” 1998. aastal läks pere üle ainult lillekasvatusele.

Margus õppis Räpinas, seejärel Eesti Maaülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist 2002. aastal võttis ta vanematelt pereettevõtte üle, asutades osaühingu Kanepi Aiand. Praegu töötab aiandis ka Marguse abikaasa Marit, kaasa löövad pensionieas ema ja isa. Aastatega on Margus aiandiala üha laiendanud-suurendanud, taimekasvatusele lisaks hakati tegelema ka haljastushooldusega.
Kanepi aiand Põlvamaal.

Nüüd haljastab Kanepi Aiand enamiku Lõuna-Eesti alevikest ja linnadest omakasvatatud taimede-lilledega. Nende aiandi lilled on müügil suurematel laatadel, aianduskeskustes ja kauplustes üle Eesti.

Kaugemad punktid, kus sel suvel riputati üles nende firma amplid või pandi peenardesse-pottidesse õieklumbid, olid Narva, Tallinn, Haapsalu, samuti Saue, Rapla ja Paide.

Graafika: Ats Nukki

Kanepi aiandist Kadrioru parki

Ma lähen rahulikult oma rada, otsin aianduses uusi lähenemisnurki, püüan ellu viia uusi mõtteid ja ideid.
Margus Vahtramäe

“Mulle meeldib kujundada keerulisemaid kavandeid, kus on näiteks lilletornid, amplite-lillekastidega nikerdamine,” rääkis Vahtramäe. Nii kasvatab ta aedniku õhinaga ka haruldasi taimi-kõrrelisi. Näiteks kaunistab tänavu Kadrioru pargi 300. aastapäeva puhul sealset traditsioonilist vöökirjapeenart Kanepi Aiandist toodud üle tuhande santoliini, mis annavad peenrale halli tooni mustri, samuti ligi tuhat tumepunaste lehtedega süst-verilehikut. Need nn struktuuritaimed, mida tavapärastes aiandites ei kasvatata, pakuvad asjatundjatele suurt huvi. Vahtramäe rõhutab, et erilisemad tellimused ongi põnevad.

Koostöös maaülikooli teadlastega tehakse aiandis sordivõrdluskatseid. Tänavu uuriti ripp-raudürdi ja sanvitaalia sortide vastupidavust meie tingimustes, katsetatakse ka biostimulantide toimet lilledele. Suviti toimetavad aiandis praktikandid Räpina aianduskoolist, Luualt, maaülikoolist ja mujalt.

“Ma lähen rahulikult oma rada, otsin aianduses uusi lähenemisnurki, mida teised veel ei tee, püüan ellu viia uusi mõtteid ja ideid,” ütles Margus Vahtramäe.

Ehkki Kanepi Aiand pole viimasel kümnel aastal Euroopa Liidu toetusi saanud, on ettevõtte ometi edukalt arenenud ja tõusnud meie tuntumate lillekasvatajate sekka.

KOMMENTAAR
MAIRE TÕRRA, MESi nõuandeteenistuse taimekasvatuse konsulent
Positiivse energiaga tippjuht

Kanepi Aiand tähistab tänavu 25. sünnipäeva. Seda on üle kümne aasta edukalt juhtinud Margus Vahtramäe, kes on väga tegus, positiivse energiaga ning panustab uutele lahendustele. Kanepi Aiand on tema juhtimisel silmapaistvalt kasvanud, nende toodangut võib nautida Eesti linnade lillepeenardes ja lilleseadetes. Kanepi Aiand osaleb koostöös aiandusliidu ja maaülikooliga aiandusklastri innovatsioonitegevustes. Margus kuulub Eesti Maaülikooli aiandusvaldkonna teadmussiirde pikaajalise programmi nõukogusse.