Leineri sõnul takistab kivivallide tekitamine looduslikku veevoolu ja võib häirida vee-elustiku rännet. Paljudes jõgedes on liikide säilimise seisukohast äärmiselt oluline, et liik saaks piki jõge üles ja alla vabalt liikuda. Kui kala ei saa enam kivivallist üle ja selline olukord jääb kestma aastateks, siis ülalpool kivivalli võib kalastiku liigiline koosseis ja arvukus väheneda. See võib aga omakorda põhjustada liigi kadumist veekogust.

Kivivall peab kinni ka veekogus liikuva risu ja setted. Kui kivivall hooletult likvideerida, siis pääsevad setted allavoolu ja võivad enda alla matta vee-elustikule vajalikud kudealad või ka koetud marja. Kui mari jääb setete all hapniku puudusesse, siis mari hukkub. Tõsi, sama mõju võib olla vettelangenud puudel, kuid inimene ei tohiks selliseid ebasoodsaid tingimusi ise elustikule tekitada.

„Ka looduslikult esineb äärmuslikke veeolusid, kuid siiski pigem harva – veevaesed perioodid vahelduvad veerikkamatega, sademeteta päevad rohkete sadudega. Loodus tuleb selliste olukordadega toime ja olukord alati tasakaalustub. Kivivallide rajamine aga võimendab ja mitmekordistab selliseid olukordi mõjutades negatiivselt veekogu seisundit,“ selgitas Leiner.

Kui on soov veekogu paisutada, tuleb selleks esitada vee erikasutusloa taotlus, mille kohta leiab infot Keskkonnaameti kodulehelt. Pais on ehitis ja ehitamisele kehtivad omad nõuded. Kui on vajalik rajada veevõtukoht, siis ka selleks on võimalik leida sobivaid lahendusi. Kivide vette ladumine on aga veekogu risustamine, mis on seaduse järgi keelatud ja karistatav. Keskkonnaalast järelevalvet teostab Keskkonnainspektsioon.