Läti valimised | Kas eliidivastased erakonnad on kompromissideks valmis?
„Iga erakond hirmutas valijaid omal moel. Üks hirmutas, et tuleb venemeelne valitsus, teine, et riiki jäävad tüürima vanad või vastupidi, tulevad noored ning ajavad kõik segamini. Lõpuks ei läinud täide ükski, vaid saime natuke kõike,” hindas Läti Televisioonis valimistulemusi politoloog Filips Rajevskis. Ta leiab, et valimiste suurim kaotaja on Läti ühiskond, kuna erilisi muudatusi oodata ei ole.
Samas on just peamine, millest valimistulemused räägivad, soov muudatuste järele. Praeguse valitsuskoalitsiooni moodustanud parteid said uues parlamendis vähe kohti. Venemeelseks peetav vasakpoolne opositsioonipartei Koosmeel on valimised ka kahel eelneval korral kinni pannud, ent teise, kolmanda ja neljanda tulemuse said uued erakonnad, kes on tekkinud alles nende seimivalimiste eel.
Nagu varemgi, ei soovi ükski erakond Koosmeelega koostööd teha, mistõttu peavad valitsuse moodustama neli, viis või kuus teist erakonda. Koosmeele välistamine ongi üks väheseid asju, mis teised siiani oma valitsuse moodustamise põhimõtete kohta kindlalt välja on öelnud.
Mõttekoja Providus direktor, politoloog Iveta Kažoka sõnul näeme varsti, kas Koosmeele järel teise ja kolmanda tulemuse saanud KPV LV ja Uus Konservatiivne Partei suudavad teiste erakondadega asju ajada või mitte. Vastasel korral jääks valitsus moodustamata ning tuleks korraldada erakorralised valimised.
Need kaks erakonda olid enne valimisi väga aktiivselt praeguse poliitilise eliidi vastu, ent on raske öelda, kuidas käituvad nad siis, kui peavad üksteise või vanade olijatega koalitsiooni moodustama.
Kui nad jääksid soovi juurde valitsusse minna ainult uute erakondadega, võttes kampa veel neljanda koha saanud Arengu Eest/Poolt! liberaalid, saadaks kokku vaid 45 mandaati sajakohalisest seimist.
„Parteide retoorikast on pärast valimisi kadunud vaenulikkus ja jämedused, mis võiks ju lootust anda, ent endiselt pole selge, mil määral on uued erakonnad valmis kompromissideks,” ütles Kažoka. Vanade tegijatega koostöö tegemine on küll vaid üks kompromissidest, mida erakonnad omavahel tegema peavad.
Koosmeele peaministrikandidaat Vjačeslavs Dombrovskis leiab, et ilma nende erakonnata oleks valitsus tegutsemisvõimetu. Tema sõnul ei suudetaks nii mitmest erakonnast koosnevas liidus üksmeelt leida ning valimislubadused jääksid ellu viimata.
Rohkem naisi kui varem
Kuigi eeldati, et valimisaktiivsus saab tänu laiale hulgale uutele erakondadele ja aktiivsetele valimiskampaaniatele olema kõrge, tuli tegelikult valimiskastide juurde kõigi aegade madalaim hulk hääleõiguslikke kodanikke – 54,6%. Nelja aasta eest andis oma hääle 58,9%.
Kümnendik hääletanutest valisid erakondi, kes valimiskünnist ei ületanud – poole rohkem kui eelnevate valimiste eel.
31 parlamendikohta 100st saavad sel korral naised, mis on eelmisest koosseisust 12 võrra rohkem. Selle näitaja poolest on lätlased ületanud Euroopa Liidu keskmist (29,7% naisi) ning ka teisi Balti riike.
Mitu uut erakonda ning nende noored poliitikud tegid häid tulemusi, ent nende saadikute keskmine vanus vähenes vaid kahe aasta võrra – kui varem oli see 49,1 aastat, siis nüüd 47,3 aastat, mis on sama tulemus Eestiga.
Samas võib järgmine seim olla Riia-kesksem kui eelmine, kuna 46% valituks osutunud saadikute koduaadressiks oli märgitud Riia. Eelmisel korral oli vastav näitaja 39%.
Loe ka tänase Eesti Päevalehe lugu „Läti vanad parteid said lüüa, venemeelne Koosmeel hoitakse endiselt valitsusest eemal” ning juhtkirja „Isegi lätlaste jaoks keeruline tulemus”.
