Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada

Emakakaelavähk on emakakaela rakust arenenud pahaloomuline kasvaja, mis õigeaegselt avastatuna on kergesti diagnoositav ja ravitav.

Emakakaelavähi vorme on mitu, vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Seetõttu tuleks end regulaarselt kontrollida lasta.

Üks võimalus selleks on emakakaelavähi sõeluuring. See on ennetav uuring, mis mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaelavähi varaseks avastamiseks.

Eestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uuringule naisi vanuses 30–55 iga viie aasta järel. 2018. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1988, 1983, 1978, 1973, 1968 ja 1963. Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

Kes on emakakaelavähist ohustatud?

Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega ohustatud võivad olla kõik ning haigestuda võivad naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad uuringute andmetel 85–100% emakakaelavähkidest.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. HPVga nakatumise ja vähki haigestumise riske on erinevaid.

Näiteks mida rohkem on inimesel seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on risk emakakaelavähki haigestumiseks. Lisaks loetakse riskiteguriks ka suitsetamist, millel on vähki soodustav teke, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi.

Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed jt nõrga immuunsusega naised.

Diagnoosimine

Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline regulaarne kontroll naistearsti või ämmaemanda juures, kus tehakse PAP-test, mis on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena.

Emakakaela rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilise läbivaatuse käigus lihtsasti avastatavad. See omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist.

Peaaegu kõik kaugele arenenud emakakaelavähi juhtumid oleksid ennetatavad regulaarse kontrollis käimisega.

Kui saad kutse sõeluuringule, siis ära enam oota!

Sõeluuringu kutse saavad naised, kelle sünniaasta on kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naiste rahvastikuregistris olevale aadressile, mistõttu on oluline riigiportaalis Eesti.ee kontrollida selle õigsust.

Lisaks paberkutsele leiab kutsutud naine ka elektroonse kutse E-tervise patsiendiportaalist digilugu.ee.

Kui kutse on käes, tuleks kindlasti end sobivasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida ning ennast kontrollima minna. Ära lükka arsti juurde minemist edasi! Järgmine võimalus avaneb alles viie aasta pärast.

Kuulun sihtrühma, kuid ei saanud kutset

Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui olete 2018. aastakäigu kutsutute hulgas, võite endale vastuvõtuaja ka ilma kutseta kinni panna. Registreerumisel kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Vastuvõtule minnes ärge unustage kaasa võtta oma ID-kaarti.

Kui registreerite end aga näiteks raviasutuse tasulisele vastuvõtule, tuleb tehtavate uuringute (sh PAP-testi) eest ise tasuda ning neid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.

Vaktsineerimine HPV vastu

Alates selle aasta algusest rahastab riik tütarlaste HPV vastu vaktsineerimist, kuna 80% inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. 2018. –2019. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12- kuni 14aastased tütarlapsed.

Oluline on HPV vastu vaktsineerida enne suguelu algust. Tütarlapsi vaktsineerib koolis kooliõde. Ühtegi last ei vaktsineerita ilma lapsevanema nõusolekuta. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat ning küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

Ole terviseteadlik ning enneta haigusi varakult! Lisainfot uuri www.haigekassa.ee.

TASUB TEADA

• Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid olnud kasutuses alates 2006. aastast.
• 2017. aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist. Kõik nimetatud neli kõrvaltoimet möödusid kiiresti.
• Tasub teada, et HPV-vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Vaktsineerides tütarlapsi, tõstame nende loomulikku vastupanuvõimet vähile ning see on parim viis neid kaitsta.
• HPV-vaktsiin ei tähenda loomulikult seda, et edaspidised regulaarsed kontrollid naistearsti juurde tegemata peaks jätma. Oma tervist peab hoidma ning kontrollida tuleb end sellegipoolest regulaarselt!

Emakakaelavähi sõeluuringule saab registreeruda telefoni teel

• Ida-Tallinna Keskhaigla 666 1900
• Lääne- Tallinna Keskhaigla 626 1314
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla 617 1049
• Dr. Parve Naistearstid (Arvenos) 640 5506
• Tartu Ülikooli Kliinikum 731 9100
• Jõgeva Haigla 776 6220
• Viljandi Haigla 434 3001
• Põlva Haigla 799 9199, 799 9198
• Valga Haigla 7665 100
• Lõuna-Eesti Haigla 786 8466, 786 8542, 786 8569
• Pärnu Haigla 447 3300, 447 3511
• Raplamaa Haigla 489 0738,
• Märjamaal 482 1495
• Kuressaare Haigla 452 0129
• Hiiumaa Haigla 463 2085
• Läänemaa Haigla 472 5800
• Narva Haigla 356 1144
• Ida-Viru Keskhaigla Järve polikliinik 331 1133
• Ida-Viru Keskhaigla Ahtme polikliinik 331 1133
• Järvamaa Haigla 384 8132
• Rakvere Haigla 322 9780
• Ciconia OÜ 322 3232
• Erapolikliinik Praxis OÜ 485 6263, 524 4476
• Hanvar AS 4533380
• Heli Tobre Erakliinik OÜ 4337672
• Maie Kõiva Eraarst 3221677
• Marieta OÜ 5787 9066
• Marika Jõgi OÜ 322 3530
• KLV Arstikabinet OÜ 444 5362
• PMA AS 782 1287, 782 1485
• Põltsamaa Tervis SA 775 1248, 555 22151
• Tiina Mäeker OÜ 322 3232
• Valga naistearst Ene Kornet OÜ 684 3888