ÜKS KÜSIMUS | Kuidas erineb koduste gaasisüsteemide olukord linnades ja maapiirkonnas?
Küsimusele vastab tehnilise järelvalve ameti tehnikaosakonna nõunik Priit Poschlin.
Gaasipaigaldiste ja gaasiseadmete olukord väikelinnades ja maapiirkondades ei erine oluliselt olukorrast suuremates linnades. Erinevused on seotud hoonete ja tehnosüsteemide vanusega ja sellega, et maapiirkondades, kus ei ole maagaasitaristut, kasutatakse nn balloonigaasi. Tulenevalt balloonigaasist on ka seadmed ja ohud natuke teistsugused.
Kahjuks ei lase inimesed oma gaasipaigaldisi õigeaegselt hooldada või hullemal juhul ehitavad gaasipaigaldisega seotud tehnosüsteemid nagu ventilatsiooni või korstna ümber, põhjustades sellega gaasiseadme kasutamisel eluohtliku olukorra.
Näiteks on vannitoas asuva gaasiseadme korral väga oluline, et seinas või ukses oleks põlemisõhu jaoks piisavalt suur ava. Kui ruumi piisavalt õhku ei tule, ei toimi ventilatsioon ja gaasiseade ei saa gaasi põletamiseks piisavalt õhku - gaasi põlemise käigus hakkab tekkima vingugaas. Ehk et gaasipaigaldise saab teadmatusest väga kergesti ohtlikuks teha. Probleemid ümberehitustega on kõikjal ühesugused.
Balloonigaasi puhul on reeglina tegu gaasiseadmega, millele ei ole auditit ette nähtud. Gaasiseadme ruumi ventilatsiooninõuded on põhimõtteliselt samad, lihtsalt balloonigaas on vastupidiselt kergele maagaasile raske gaas. Kuid ruumi ventilatsioon peab ka nende seadmete korral olema korras ja hooldus õigeaegselt tehtud. Keelatud on balloone ise tanklates või mujal täita.
Kõigepealt tuleb kutsuda gaasiseadmete remontija või hooldaja ja sõltuvalt seadme suitsugaaside juhtimise lahendusest ka korstnapühkija. Kui nende spetsialistide hinnangul on gaasiseadmega kõik korras, saab seadet muretult edasi kasutada.
Täpsemad juhised vajalike dokumentide ja auditi kohta leiab TJA kodulehelt.
