Väimela kanala vastu võitlev kogukond kaebas valla kohtusse

Aktiivselt Väimela kanala vastu seisva kogukonna esindajad kaebasid sel nädalal Võru vallavalitsuse halduskohtusse, ent vald hakkas ka ise kõnealuse ehitusloa õiguspärasuses kahtlema.

Kõigepealt tasub tähele panna seda, et Väimela kanalaga seoses peavad ühel kinnistul plaane kaks erinevat ettevõtet.

Kui suure, 360 000 õrrekana mahutava kanala arendamisega tegeleb OÜ Lõuna-Eesti Talumuna, siis kahtluseid äratanud ehitusluba on väljastatud hoopis ettevõttele OÜ Jäneselaane, kelle arendusele on määratud ka poole miljoni euro suurune PRIA-toetus.

See kanala peaks ettevõtte sõnade kohaselt mahutama 39 900 kana, mistõttu poleks tarvis ette võtta ka mahukat keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Kuigi ehitustöödega pole alustatud, siis võiks seda põhimõtteliselt kohe teha ning tööde valmides kanad sisse tuua. Hetkel on ebaselge veel mõlema arenduse tulevik.

Sellenädalasel Võru vallavalitsuse istungil moodustati komisjon, et välja selgitada, kas OÜ-le Jäneselaane aasta eest antud ehitusluba ning sellele eelnevad projekteerimistingimused on õiguspärased või mitte. Ühtlasi asus asja protsessima kogukond, kelle esindajad kaebasid vallavalitsuse sarnastel põhjustel halduskohtusse.

"Kahel liinil aetakse sama asja. Tegelikult oleksid nad võinud kaebuse ka kohalikule omavalitsusel esitada," räägib Võru vallavanem Kalmer Puusepp, kelle sõnul näeb vallavalitsus mõlema endaväljastatud haldusakti juures nüüd korralikke vigasid.

Ta ütleb, et projekteerimistingimused on väljastatud ühe hoone rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla ehitamiseks. Ehitusloas räägitakse aga uue hoone ehitamisest teise asukohta. Sellisel juhul oleks pidanud algatama detailplaneeringu.

Vallapoolne viga tekkis Puusepa sõnul seetõttu, et vallavõim vahetus ning kui esimese dokumendiga oli tegelenud eelmine koosseis, siis ehitusloale andis allkirja tema, kõigi asjaoludega täpsemalt tutvumata.

"Me ei saa haldusakti kohe kehtetuks tunnistada seepärast, et haldusmenetluse järgi tuleb toimida teisiti. Peame enne kuulama, mida OÜ Jäneselaane ütleb. Samas näeme, et nad on esindajaks võtnud advokaadibüroo, mistõttu on raske öelda, mis edasi saab," sõnab vallavanem.

Varem köögiviljakasvatuse ja tibude noorkanadeks kasvatamisega tegelenud OÜ Jäneselaane omanik Ats Albert ütleb, et tal tekkis huvi munasektorisse minemise vastu siis, kui nägi, et kohalikust munast on turul puudus.

Õigusabibüroo poole pöördus ta seetõttu, et oleks vallaga läbirääkimistel piisavalt pädevust määrustes ning õigusaktides orienteeruda.

„Erinevad ehitajad ütlesid kohe, et uue ehitamine on grammikene soodsam kui vana rekonstrueerimine. Kui me uue hoone teeme vana asemel praktiliselt sama koha peale, siis ma ei näe, et seal oleks midagi teistpidi pööratud või hooned mitu korda suuremad. Tegelikult on uus hoone mahult väiksem kui olemasolev,“ sõnab Albert.

„Olen kinnistu ostnud, riski võtnud ning rehkendustes arvestanud nii sellega, et Lõuna-Eesti Talumuna kanala sinna tuleb ning ka sellega, et seda ei tule. Suuremalt ette võttes oleks asi muidugi efektiivsem,“ räägib Jäneselaane esindaja, kelle plaanitav kanala piirduks tema sõnul 39 900 linnuga.

„Mina näen, et see kanade arv on ju nii väike. Kohalike soov on aga, et seal oleksid amortiseerunud hooned edasi. Natuke arusaamatu, miks ei taheta sinna midagi kaasaegsemat,“ ütleb Albert.

Kogukonna esindajate seisukoht

„Küsimus on selles, kui keeruliselt ja läbipaistmatult on asja aetud. Kui palju on info varjamist. Inimestel tekib tunne, et siin on kokkumäng ja valetamine. Vallast tuleb selline sõnum, et on tehtud viga seetõttu, et vald ühines. See on aga liiga oluline projekt, et selliseid vigu teha,“ räägib AS-i Rauameister juhataja asetäitja Siret Rantala.

„Arendaja rääkis koguaeg, et tuleb ammoniaagivaba kanala. Teisel arendajal aga oli juba projekt kinnitatud, et tuleb saja meetri pikkune, 25 meetri laiune ja kolme korruse kõrgune lahtine sõnnikuhoidla. Jäneselaanele peaks tulema 39 900 kana ja sõnnikuhoidla on selline?

Kui arendaja oleks tahtnud algusest peale läbipaistvat poliitikat ajada, siis oleks ta pidanud lahtiste kaartidega tulema välja, et tal on partner Jäneselaane. Ütlen, miks me varem otsust kohtusse ei andnud. Seetõttu, et vallavanem palus, et ärge andke kohtusse, nad tühistavad ise ehitusloa. Ütlesid, et teisipäeval ehitusluba tühistatakse, aga moodustati hoopis komisjon. Kas komisjonil on ka mingi tähtaeg? Vastati, et tähtaega ei ole, see tähendab, et meile vaidlustamiseks antud 30 päeva tiksub. Vald aga üritab aega võita.

Kui vald oleks tahtnud asjast sirge seljaga välja tulla, siis oleks pidanud väljastpoolt kutsuma komisjoni, kes oleks neutraalse pilguga asja üle vaadanud.“

***

„Praegune vallavanem Puusepp oli eelmises vallavalitsuses abivallavanem, kes tegeles ehitus- ja planeeringuküsimustega, nii et ta peaks täpselt teadma, milliseid dokumente väljastati,“ räägib kogukonna üks esindajatest Tiiu Ritari. "Ta oli istungil ka siis, kui Lõuna-Eesti Talumunale detailplaneering algatati.

Ritari ütleb, et kui kogukond sai teada, et vald on paralleelselt kahe firmaga kanalaprojekti arendanud, siis väljendas vallavanem ajakirjanduses seisukohta, et ehitusloa andmine ka siis, kui teisel firmal käis seal detailplaneering, oli seaduslik.

Ritari juhib tähelepanu sellele, et Jäneselaane OÜ omandas maatüki samal päeval, kui sai juba ehitusloa, s.o 2017. aasta 14. detsembril. Vallal pole aga dokumente, mis tõendaksid, et OÜ Jäneselaanel oleksid volitused Võhandu Põllumajanduse OÜ-le kuulunud kinnistul sellele eelnevatel kuudel projekteerimistingimuste taotlemisega tegeleda.

Samamoodi on Tiiu Ritari sõnul küsitav OÜ Lõuna-Eesti Talumuna praegune detailplaneering kinnistul, kus algatati 2017. aasta märtsis. Neil oli küll selle algatamiseks Võhandu Põllumajanduse OÜ-lt saadud volitus, ent kui kinnistu omanikuks sai Jäneselaane OÜ, kaotanud volitus ka kehtivuse ning uut pole vallale dokumendiregistri järgi esitatud.

Mis saab suurest kanalast?

OÜ Lõuna-Eesti Talumuna plaanitava "hiidkanala" nimetuse pälvinud arenduse jätkumine ootab seda, et vald detailplaneeringuga edasi läheks. Praeguseks on Võru vallavalitsus aga mõista andnud, et ettevõte võiks kanala rajamiseks kaaluda muid kohti kui Väimela, kus kanala segaks kõrvalolevat kutsehariduskeskust ning suurt metallitöötlemisettevõtet.

Väimela kanala arendaja Tõnu Vetik rääkis nädala algul, et nad on nõus alternatiive kaaluma, kuid midagi kindlat veel otsustanud pole.

"Kui vald leiab võimaluse pakkuda alternatiivseid kohti, mis võiksid sobida, siis oleme nõus mõtlema. Siis peaks olema ka kindlus taga, et seal samasugust vastuseisu ei tule. Seejärel otsustame, kas soovime jätkata. Kui nad ütlevad aga, et alternatiive polegi, siis otsustame, et kas läheme asjaga siiski samas kohas edasi või loobume üldse," rääkis Vetik.

Võru vallavalitsus võttis protestijate vastuseisu kuulda ning on koostamas volikogule eelnõud detailplaneeringu lõpetamiseks. Nad loodavad eelnõule volikogu toetust neljal põhjusel:

Esiteks – rahva kogutud allkirjad suure kanala vastu;
Teiseks – kanala kõrval asuva AS Rauameistri pöördumine, kus samuti põhjendatakse, miks kanala nende tööd negatiivselt mõjutaks;
Kolmandaks – kinnistu kõrval asuva Võrumaa kutsehariduskeskuse vastuseis;
Neljandaks – haridusministeeriumi vastuseis.

Alternatiivset asukohta pole vallal OÜ Lõuna-Eesti Talumunale pakkuda. Detailplaneeringu lõpetamisel on ettevõttel aga võimalik haldusakt vaidlustada. Kui kohus seepeale ütleb, et kohalikul omavalitsusel ongi nende argumentide põhjal õigus planeering lõpetada, siis asi lõppeb. Kui kohus ütleb, et need neli asjaolu pole piisavad, tuleb arvatavasti menetlust jätkata.

"Kui detailplaneeringuga jätkame, teeme uuringud ära ja peame selle vastu võtma, siis olen peaaegu kindel, et selle vaidlustab kogukond. Ükskõik, kumba pidi teeme, on oht, et see vaidlustatakse. Kusjuures kogukonna vaidlustamine on suurem tõenäosus. Oleme aru saanud, et ega OÜ Lõuna-Eesti Talumuna ei taha ka elu eest asjaga edasi minna ning kogukonnaga tülitseda," sõnab Võru vallavanem Kalmer Puusepp.