Udu tõttu on nähtavus piiratud. Kuidas sellisel juhul turvaliselt liigelda?

Keskkonnaagentuuri sõnul on täna pilves ilm. Sajab vihma, ennelõunal Ida-Eestis sekka ka lörtsi. Mitmel pool on udu ja jäidet, mille tõttu tuleks liikluses olla eriti ettevaatlik. Siin on mõned näpunäited, kuidas uduse ilma korral turvaliselt liigelda.

Kuidas udu korral liigelda?

Riigi Ilmateenistus koostöös päästeametiga

• Võimaluse korral väldi autoga sõitmist.

• Kui pead siiski sõitma, sõida aeglaselt pooltuledega, täistuled põhjustavad udu korral nn valge seina efekti. Jälgi kiirust auto spidomeetril, udu korral tajud tegelikkusest aeglasemat sõidukiirust.

• Kasuta udutulesid, kuid ära unusta neid välja lülitada, kui nähtavus paraneb.

• Ära sõida eesoleva auto tagatulede järgi – need võivad kiirusetaju ja sõidutrajektoori moonutada.

• Ole ettevaatlik, kui udupiisad sadestuvad külmale sõiduteele ja autole ning tekib kiht, mida kutsutakse jäiteks. Tee muutub siis kiiresti väga libedaks.

Udu ei ole midagi muud kui maapinda puudutav pilv. Nagu pilv, nii tekib ka udu õhukihi jahtumise tulemusena allapoole kastepunkti. Siis saavutab õhus olev veeaur küllastatud oleku, mis tähendab, et gaasiline olek muutub vedelaks, vahel ka tahkeks.

Udu koosneb tavaliselt kuni 0,05 mm läbimõõduga veepiisakestest, pakase puhul ka jääkristallidest.

Udu on maapinda puudutav pilv

Udu valkjas värvus on tingitud kiirguse hajumisest nendelt osakestelt. Mida rohkem on õhus hõljuvaid osakesi, seda halvem on nähtavus. See on ohtlik maantee-, vee-, raudtee-, eriti aga lennuliiklusele. Udu saab püsida tuulevaikuse tingimustes.

Udu ohu tõttu tuleb olla tähelepanelik madalate niiskete kohtade, näiteks soode ja veekogude läheduses, sest udu ilmub autojuhi vaatevälja sageli ootamatult. Sellist udu nimetatakse (maa)pinnauduks.

Kui nähtavus langeb alla 500 m ja udu kestab ajaliselt üle kolme tunni, siis peetakse udu ohtlikuks nähtuseks. Kui aga nähtavus langeb alla 50 m ja udu kestus ulatub 12 tunnini, klassifitseeritakse udu eriti ohtlikuks nähtuseks.

Merel on ohtliku udu nähtavuse piiriks 1000 m, eriti ohtliku udu korral 200 m.

Õhku pihustatud sool ajab udu laiali

Kaasaegne tehnika on udus liiklemist tunduvalt kergendanud. Paljudel merel sõitvatel laevadel on udu läbimisel heaks abimeheks radar. Maanteel sõitvad autod kasutavad madalaid udutulesid.

Lennujaamades on katsetatud erinevaid udu hajutamise meetodeid. Üks neist on pihustada õhku soolaosakesi, et tekitada kondensatsioonituumi, teisel meetodil kuumutakse õhku, luues niiviisi soodsad tingimused konvektsiooniks. Need meetodid on kõige efektiivsemad miinuskraadide juures.