120 aastat Kaarel Liidaku sünnist
Täna 120 aastat tagasi sündis Eesti üks andekaim ja silmapaistvaim põllumajandusjuht Kaarel Liidak. Olgu sel puhul tema mälestuseks mõned väljavõtted eluloolisest raamatust „Tõotan ustavaks jääda”, mille on koostanud Mart Orav ja Enn Nõu.
Fotodel: 1) Vello Paluoja poolt valminud Kaarel Liidaku portree, 2) Sindi Muuseumis oleval maalil on hoone, mis on väga sarnane Kaarel Liidaku sünnikoduga
Kuni 1936. a. nime muutmiseni oli tema nimi Karl Liidemann. Uue nimega Kaarel Liidak sündis 1889. a. 12. novembril Sindis kalevivabriku tööliste perekonnas. Nii isa Kaarel kui ka ema Juuli töötasid kanguritena. Kooliteed alustas Sindi ministeeriumikoolis, kus ta õppis aastatel 1899 kuni 1904. Esimeseks töökohaks sai Sindi kalevivabrik, mille kõrval jätkas koduse õppimisega. 1906. aastal asus õppima Valmiera Õpetajate Seminari, mille lõpetamise järel anti talle 1910. a. algkooliõpetaja kutsetunnistus. Taas asus Liidak kodusele õppimisele, et omandada keeli ja juba 1911. a. sooritas Pärnus eksternina gümnaasiumi lõpueksami. Veel samal aastal jõudis tulevane põllumajandusteadlane Moskvasse Peetri Põllumajandusakadeemiasse (hilisem Timirjazevi nim. instituut), kus tema õpingud lõppesid 1917. aastal I järgu agronoomina. Vahepeal, 1915. a. Liidak abiellus kooliõpetaja Meeliga. Oma teadmisi praktiseeris ta suviti Venemaa katsejaamades ja erinevates majapidamistes.
Vältimaks maailmasõtta sattumist, suundus Liidak Turkestani Näljastepi põllumajanduse katsejaama, kus viibis praktikal alates 1916. a. kevadest. Järgnevalt töötas sooldunud maade maaparanduse osakonna juhatajana ja oli Turkestani puuviljakasvatuse rajoonis vastava ala eriteadlane.
Eestisse naases Liidak 1920. a. detsembris ja asus tööle Põhja-Eesti Põllutöökooli õpetajana. 1923. a. suvel viibis erialasel tööl N. Liidus professor Prjašnikovi laboratooriumis, kus uuris toorfosfaate. Liidak oli Riigi Põllutöö-Katsejaama asutaja, juhataja ja programmi koostaja Kuusikul. Tema aretatud on “Kuusiku nisu” sort, mida tunti väga talvekindla ja saagirikka taimena. Ühtlasi oli õpetlane Kuusiku karjakasvatuskooli õpetaja. Tallinnas juhatas Talumajanduse Nõuandebürood kuni selle likvideerimiseni. Kõigi tegemiste loetelu läheks siin kirjutades tarbetult pikaks, sest tegu oli tõepoolest väga andeka ja laiahaardelise mehega. Siiski vajab nimetamist, et ta oli iseseisva põllumajandusliku kõrgkooli idee eestvõitleja, agraarkava lõplik väljatöötaja, põllumajandusliku ühistegevuse ümberkorraldaja, uudismaade ülesharimise aktsiooni algataja. Liidak oli Rahvuskogu II koja liige (1936–1937) ja osales uue põhiseaduse eelnõu komisjonides.
1926. omistas Tartu Ülikool talle magistrikraadi. Ta on olnud ülikooli põllumajandusteaduskonnas õppeülesandetäitja. Professori kohusetäitjana õpetas ühiskondlikku agronoomiat, agraarpoliitikat. Alates 1911. aastast kuulus ta Moskva Eesti Üliõpilaste Seltsi ja oli üliõpilasseltsi “Liivika” vilistlaskogu liige.
Saksa okupatsiooni ajal töötas Eesti Omavalitsuse põllutöödirektooriumi põllumajandusvalitsuse juhatajana. Hiljem pidi end Saksa okupatsiooni eest varjama ja nii asus ta Karksi-Nuias väimehe venna Leeli talus Karl Lepiku nime all. 1944. a. aprillist septembrini leidis ta varju Tallinnas insener A. Lepiku korteris. Abikaasa saatis Liidak koos kolme tütrega Rootsi, kuid ise jäi kodumaale.
1944. a. sai temast Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige ja esimees ning alates 18. septembrist Otto Tiefi valitsuse põllutööminister.
Nõukogude uue okupatsiooni ajal varjas Liidak end Karl Lepiku nime all mitmel pool. Viimati varjajasid teda Lehte Soots-Kõdar Karksi-Nuia koolimajas Viljandimaal, Hilja Lill Valgamaal, Kallitite pere Rimmu vallas Meose talus. Kõik abistajad kandsid selle eest karmi karistust. Raskelt haigestununa toodi Liidak südamehäirega algaval 1945. aastal Nuia haiglasse, kus ta 16. jaanuaril suri. Kaarel Liidak maeti Karl Lepikuna Karksi-Nuia luteriusu Rahumäe kalmistule Sootside hauaplatsile. Matusetalituse pidas ap.-õigeusu preester Vainola.
Temast on järelejäänud väga suur hulk artikleid põllumajanduse, agraarpoliitika, kutsehariduse, maaideoloogia jm. kohta, samuti mitmesuguseid arvustusi. Teda on autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Fotodel: 1) Kaarel Liidakut tutvustav stend Sindi Muuseumis, 2) Sindi Gümnaasiumi 12. klassi õpilased Sindi Muuseumis, kus juhataja Heidi Vellend räägib suurmehe elust
Kuidas Sindis tunnustatakse Kaarel Liidakut?
Novembrikuu jooksul on huvilistel võimalus Sindi Muuseumis tutvuda ülevaatenäitusega „Kaarel Liidak 120”. Septembris korraldas Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend Sindi gümnaasiumi õpilastele muuseumi ruumides huvitavaid loenguid Kaarel Liidaku elust ja tegevusest. Sindi gümnaasium tegi algust projektiga, mille abil soovitakse väärtustada oma kuulsaid vilistlasi. Selleks eksponeeritakse nende portreed kooli aulas. Pärnu kunstnik Vello Paluoja on võtnud endale ülesandeks asuda järgemööda valmistama portreesid Sindis õppinud ja avalikku tunnustust pälvinud inimestest. Esimesena valmis portree Kaarel Liidaku mälestuseks. Järge ootavad Sindis sündinud poliitik Juljus Seljamaa ja teised kuulsused.
