Õpilaskonverents Sindi Gümnaasiumis
Eile peeti Sindi Gümnaasiumi aulas õpilaskonverents, mille ettekanded käsitlesid Sindis sündinud ja õppinud Eesti diplomaadi Julius Seljamaa elu ning Tartu rahu tähendust. Konverentsi külalisesinejaks oli kutsutud riigikogu kaitsekomisjoni liige ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.
Kõrvaloleval fotol on Pärnu kunstnik Vello Paluoja loodud Julius Friedrich Seljamaa portree, mis avati eile vahetult enne konverentsi algust Sindi Gümnaasiumi vilistlaste kuulsuse seinal.
Esimesena esines 10. kl õpilane Valeria Januškevitš, kes rääkis teemal "Julius Seljamaa kui haritlane, poliitik, inimene". Järgmisena arendas mõtteid 10. kl õpilane Andres Vaet teemal "Julius Seljamaa - diplomaadi ja poliitikuna Venemaal 1917 - 1918 aastal". 10. klassi õpilane Kardo Kase valis ettekandeks "Tartu rahukonverents 1919-1920 aastal".
Fotodel: 1) Tartu rahu meenutav kaart; 2) Ettekande teeb Valeria Januškevitš
Trivimi Velliste tunnustas kõigi kolme õpilase hästi ettevalmistatud sõnavõtte. Valeria Januškevitš tuletas pika staažiga riigikogu liikmele uuesti värskena meelde mõndagi, mida oli varem ise uurinud ja lugenud. Näiteks Julius Seljamaa kiri Moskvast ajal, mil ta oli diplomaadina Venemaal tööl. Selles kirjeldas ta tolleaegse valitsuse kuritegelikku mentaliteeti. Väga kõrgelt hindas Velliste aga Kardo Kase Tartu rahukonverentsi teema käsitlust. Veel enam oli ta üllatunud õpilaste suurepärastest ettekannetest pärast seda kui kuulis, et ajaloo tunnis polegi veel seda perioodi õpitud. Küllap on see tunnustus ka nende juhendajale, ajalooõpetaja Lembit Roosimäele.
Fotodel: 1) Andres Vaet; 2) Kardo Kase
Peaesineja Trivimi Velliste esines konverentsi alguses 10 minutilise sissejuhatava sõnavõtuga ja peale õpilaste ettekandeid tegi poole tunni pikkuse põneva ning hariva kokkuvõtva kõne Tartu rahuga kulmineeruvast eestlaste vabadusvõitlusest pärast 700 aastast ahistatust. Ka Velliste kõne vääriks täies mahus avaldamist kuna ta suutis hea kõnelejana mahutada poole tunni sisse kolm peamõtet, millele paralleelselt lisandusid veel kõrvalmõtted olulistes sõlmküsimustes koos ajalooliste faktidega.
„Üks inimpõlv enne Vabadussõja algust oli keegi „hullumeelne” luuletaja, kelle nimi on Juhan Liiv, luuletanud „Aga üks kord on Eesti riik!” Tookord vaadati küll, et see on ilus ja andekas luuletus, pealegi kõlav, aga mitte keegi ei võtnud seda tõsiselt,” meenutas Velliste Liivi, mille põhjal tõi ta esile olulise mõtte sellest, et ka n.ö. kõige uskumatumana näivad „hullumeelsed” soovid võivad sobiva ajastatuse korral teostuda.
Fotodel: 1) Lembit Roosimäe; 2) Trivimi Velliste annab autogramme
Teine oluline mõte peitus Velliste ettekandes selles, et eakate ja muidu elukogenud inimeste lootusetusesse uinumisest võivad neid uuele elule äratada just noored.
Fotodel: 1) Trivimi Velliste kõnepuldis; 2) Trivimi Velliste Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestustahvli ees koos õppealajuhataja Margit Rebase ja direktor Ain Keerupiga; 3)Trivimi Velliste direktori vastuvõtul; 4) Saima Piirsalu tutvustab Seljamaa sünnilinna
Kolmandat mõtet illustreeris kauane riigimees tänapäeva Juhan Liiviga, kelleks peetakse Runnelit. Luuletaja Hando Runnel on kunagi ütelnud: kõik, mis me oleme saanud, oleme saanud ainult selleks korraks. „Muinas-Kreeka kangelane Sisyphos pidi igal hommikul kivi taas mäkke sikutama, sest mürakas oli kõigil õhtutel orgu tagasi veerenud,” tõi Velliste kujundliku näite selleks, et mõista Runneli sõnu, mis manitsevad pidevalt oma vabaduse eest seisma.
Kogu konverentsi aja seisid vaheldumisi auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures 11. klassi õpilased Sten Savtšuk ja Siim Susi ning Merili Luik ja Pille Viies 12. klassist. Vabadussõjas langenute mälestustahvlid asuvad Sindi Gümnaasiumi aula seinal.
Pärast konverentsi lõppu tutvustas Sindi Muuseumi endine juhataja Saima Piirsalu Trivimi Vellistele Sindi linna ajaloolisi paiku, millega Julius Seljamaa oli oma eluajal seotud. Samuti külastati J. C. Wöhrmanni puiesteed, mille ääres asus kunagi ka Juliuse sünnikodu. "Veel kümmekond aastat tagasi ei teadnud Sindi linna inimesed Julius Friedrich Seljamaast mitte kui midagi," rääkis Piirsalu, kelle sõnade kohaselt tunti küll samal ajal hästi tema nimekaimu Julius seljamaad. Mõlemad mehed on olnud omavahel sugulased, kuid viimati nimetatu oli kommunistlikult meelestatud äge Eesti Vabariigi vastane. Tema nime kandis kunagi koguni Sindi kooli pioneeriorganisatsioon. Sellepärast hindab ajaloo- ja kodulootundja Sindi Gümnaasiumi algatust Eesti poliitikust suurmehe Julius Friedrich Seljamaa ulatuslikku tutvustamist just noorsoo keskel eriti kõrgelt. Küllap ühtib selle mõttega ka ülejäänud Sindi rahvas.
Fotodel: 1) Saima Piirsalu ja Trivimi Velliste Sindi Muuseumi juures; 2) Trivimi Velliste tutvub oletatava piirkonnaga, kus umbkaudu võis Julius elada
Samal teemal:
