Kaie Reial ja Aare Külaots on selle aasta Paikuse valla vapimärgi kavalerid
Paikuse volikogu eilsel istungil otsustati omistada Paikuse valla vapimärk Seljametsa Lasteaed-Algkooli juhataja Kaie Reialile ja Paikuse Põhikooli direktor Aare Külaotsale.
Paikuse valla vapimärgi statuudi kohaselt antakse autasu Paikuse valla elanikele, erandina Eesti ja välisriikide kodanikele, kellel on erilisi isiklikke teeneid Paikuse valla ees, mis tähendab et vapimärgi kavaler on oma töö ja tegemisega oluliselt kaasa aidanud valla arengule ja mainele. Märk antakse üldreeglina üle Paikuse valla aastapäeval, 24. oktoobril, vallavanema või volikogu esimehe poolt. Vapimärk kujutab medali keskosal asetsevat Paikuse valla vappi, mis on emaileeritud ja küljed pärjatud tammeokstega. Märgi läbimõõt on 50 mm. Igal aastal võidakse anda üldreeglina 5 märki. Märk antakse üks kord. Märgi andmise taotlusi võivad esitada Paikuse valla volikogu liikmed, vallavalitsus, vallavanem, Paikuse vallas registreeritud ja tegutsevad juriidilised isikud, erakonnad, liidud, ühingud, seltsid ja klubid. Paikuse Vallavalitsus teeb valiku ja esitab lõplikud kandidaadid otsustamiseks vallavolikogule.
Kaie Reial laiutas täna oma töökabinetis istudes käsi ega mõistnud, kuidas sellist kavatsust on suudetud tema eest kuni viimase hetkeni varjata. “Olen ju ise volikogu liige ja alles siis kui eile volikogu laua taga nägin vallavalitsuse esitatud ettepanekut, sain enda kandidatuurist teada,” ei suutnud Kaie Reial ikka veel oma hämmeldust varjata. Paikuse Vallavolikogu esimees Mait Talvoja hindab tema juures väga kõrgelt tööd, mida vapikavaler on teinud 14 pika tööaasta kestel Seljametsa Lasteaed-Algkooli arendamisel. Kaie Reial on erialalt kehalise kasvatuse õpetaja.
Praegune töökoormus on kasvanud nii suureks, et tundide andmiseks enam aega ei jätku. Talle valmistab head meelt, et vaatamata kooli väiksusele on vallavalitsus pidevalt suurt tähelepanu pööranud kooli arendamisele. Kehalise kasvatuse õpetajana valmistab talle erilist rõõmu sportimise võimaluste pidev täienemine. Vallavalitsus võimaldab lastel käia koguni ujumas Tootsi ujulas. Ujuda saavad kõik õpilased 1. kuni 4. klassini. “Vald toetab transpordiga nii, et saame kogu kooliga käia,” ütles koolijuhataja, kes nimetas õpilaste koguarvuks 16. “Sel aastal lõpetab 3 õpilast, aga järgmisel õppeaastal ootame kaks kuni kolm last rohkem kooli, seega on koolipere pidevas suurenemises,” vaatab Kaie Reial optimistlikult kooli arengu suhtes tulevikku. Lähikonnas on oodata peatset ehitustegevuse laienemist ja see annab uusi lootuseid. Praegu on koolijuhataja poolt koostatud toimikutes lasteaia laiendamise projektdokumentatsioonid. Rahastamise küsimuses saab selgust lähemal ajal. Kui tuleb Euroopa ametnikelt jaatav vastus, siis ei näe ta enam ehitustegevuse alustamiseks mingeid takistusi.
Et volikogu otsustas vallavalitsuse otsuse kinnitada, sellest sai Aare Külaots teada täna hommikupoolikul alles minu käest pärast seda kui olin teda austava nimetuse puhul õnnitlenud. Tema esialgne reageering ja häälekõla reetsid siirast üllatust. “Minu tagasihoidliku sooviga pole siis üldse arvestatud,” kuulsin telefonis pärast mõningast vaikust kõlatut sosinat, mis püüdis nagu oma pettumust õigustada sellega, et temagi on volikogus töötanud.
Aare Külaots on Eesti Vabariigi suurima ja samas Pärnumaal kõige noorema põhikooli direktor alates 1999. aasta 7. septembrist. Õppeasutus oli selleks ajaks juba paar aastat töötanud kunagises Eesti Põllumajandustehnika Pärnu osakonna administratiivhoones, mis kohandati ümber koolihooneks. Arvestades aega algkooli loomisest tähistab kool käesoleval aastal 20-dat juubelit. Paikuse Vallavolikogu esimehe sõnul saigi Aare Külaotsale vapimärgi omistamise peamiseks kaalukeeleks põhikooli väljaarendamine.
Täna meenutas Aare Külaots direktori ametisse astumist ja rääkis sellest, et töötas alguses politseikoolis psühholoogiaõpetajana. Kooli kasvades kaheksaklassiliseks hakkas ta andma füüsika tunde. „Kui tolleaegne vallajuht Aime Käärats asus otsima algkoolile esimest direktorit, ei mõelnud ma vähimalgi määral koolijuhi ametist,“ rääkis kauane põhikooli direktor, kes toona ei kujutanud ette, mida algkoolis tulnuks tegema hakata. Kool, mis alustas õppetegevust politseikooli peahoones ja peatselt jätkas Sindi erikutsekooli ühiselamus, paisus niisuguses tempos, mida ei teatud ette aimata. „Üheksa aastat pärast kooli asutamist tegi mulle kandideerimise ettepaneku endine õppealajuhataja Sirje Tuulemäe. Nii ma direktori toolile istusin, esimesel õppeaastal jätkasin hommikupoole politseikoolis ja pärast lõunat töötasin direktorina,“ meenutas ta alguse näilist lihtsust, mis praegustes oludes poleks enam kuidagi mõeldav.
