Riigikogu keskerakondlased Sindis
Eile kohtusid Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Ain Seppik ja Rein Ratas Sindi rahvaga seltsimaja väikeses saalis, kuhu kogunes umbkaudu 30 vanemaealist inimest, kellest enamik olid pensionärid.
Ain Seppik on valitud Riigikokku Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnast. Ta kuulub Õiguskomisjoni ja Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Rein Ratas on valitud Riigikokku Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa valimisringkonnast. Ta kuulub Keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni.
Põhjaliku peaettekande tegi looduskaitse ja metsahoiu teemal Rein Ratas, kes sissejuhatuseks tuletas meelde, et käesoleva aasta 1. detsembril möödub Sindis sündinud professor Andres Mathieseni sünnist 120 aastat. Mathiesen oli Eesti metsandusalase kõrghariduse ja metsateaduse rajajaid ning looduskaitse arendaja. Temast sai esimene eestlasest doktor ja professor metsateaduse alal, täiendades end ka mitmel pool välismaal. Mathiesen oli Akadeemilise Metsaseltsi rajajaid ja esimene esimees. 1921.a. asutas Kastre-Peravallas, mis on praegune Järvselja, Tartu Ülikooli õppemetskonna, kuhu eraldas Eesti esimese looduskaitse reservaadi. Eesti esimese Looduskaitseseaduse eelnõu peamise koostajana tuleb Mathieseni teeneid eriti kõrgelt hinnata. Tema sulest on ilmunud lisaks esimesele eestikeelsele geodeesiaõpikule veel hulga kirjatöid metsakorralduse, -kasvatuse, -kaitse ja dendroloogia vallas, samuti vakseerimise alal.
„Andres Mathiesen on öelnud, et looduskaitse on vajalik harmooniliseks kooskõlaks ja sidemeks inimese hingeelus. Looduskaitse ei säästa mitte üksnes loodust vaid ka inimese hinge. Looduskaitsel on seos isamaa ja kodumaaga vaimselt,“ rõhutas Rein Ratas tunnustatud metsateadlase seisukohta. Veel on Mathiesen tabavalt looduskaitse tähtsust selgitanud sõnadega: „Lahti põrunud meelte parandamiseks!“ Rein Ratas ei kahtle, et looduskaitse on lahutamatult seotud metsandusega. Esti metsarohkus on Euroopa võrdluses 4. kohal Soome, Rootsi ja Sloveenia järel. Tulu tahetakse saada 70% ulatuses Eesti metsadest. Rangelt kaitstavaid metsi on Eestis praeguse seisuga ca 10%.
Rein Ratas peatus oma ettekande sissejuhatavas osas põhjalikumalt austusest Mathieseni vastu, kelle elutöö peaks olema eeskujuks tänastele teadlastele, poliitikutele ja Eesti metsade seisundi eest vastutatavatele inimestele. Pealegi viibis ta loodushoiu teadlase sünnilinnas. Teine ja antud juhul kindlasti määravam põhjus seisnes hiljuti teatavaks saanud Riigikontrolli värskes auditis. Riigimetsa Majandamise Keskus raiub riigimetsa parimat osa, milleks on viljakatel muldadel kasvav vana mets, hoogsamalt, kui uus mets peale jõuab kasvada. Riigikontroll on teatanud, et tulevaste põlvede jaoks väheneb võimalus riigimetsa sama tulukalt majandada nagu seda praegu tehakse, sest sobivas vanuses paremad raiemetsad lihtsalt ühel aja momendil lõpevad. Nimetatud paremad metsad moodustavad umbes poole riigimetsamaade osast.
Riigikontrolli auditit tutvustades selgitas Rein Ratas, et kõne all olevates metsatüüpides väheneb vanade metsade osakaal järsult juba järgmisel kümnendil. Kaitsealadest väljapoole jäävad 90-aastased ja vanemad kuusikud kaovad senise raiemahu jätkudes vähem kui 20 aastaga, samuti 40-aastased ja vanemad haavikud. Vähem kui 30 aastaga lõpevad 70-sed ja eakamad kaasikud. Paremaks peetakse vanade männikute olukorda, kuid ka 100-aastased ja vanemad saavad otsa kiiremini kui poole sajandiga.
Muret tekitab asjaolu, et lageraiet lubavaid vanuseid on korduvalt alandatud ja praegu raiutakse juba järjest nooremat metsa. Rein Ratase sõnul näeb Riigikontroll peamist probleemi selles, et riik käsitleb raiemahtu kogumina kõikide riigimetsade hulgast. Selle sisse arvatakse samaaegselt nii parem kui halvem mets. Loomulikult raiutakse eelisjärjekorras kergemini kättesaadavat paremat metsa, mis on majanduslikult tulusam. Seda saab teha nii kaua kuni metsa veel jätkub.
Auditi tulemusena peaks riigimetsade liigilist ja vanuselist jagunemist silmas pidavalt eelmiste aastate ülemäärase raide leevendamisel salu-, laane- ja palumetsade iga-aastast lageraiet märkimisväärselt vähendama. Võrreldes käesolevaks aastaks kavandatuga tuleks männimetsades raiet vähendada 30, kuusemetsades 40–50, kasemetsades umbes 50 ja haavametsades koguni 70%.
Vahendades auditi tulemust, nentis Rein Ratas, et riigivara haldajana pole Keskkonnaministeerium piisavalt hoolikalt riigimetsade majandamist korraldanud ega loonud õiguslikku alust jätkusuutliku metsamajanduse tagamiseks. Kahetsusväärselt ei tunnistavat keskkonnaminister ühtki senise tegevuse möödalaskmist, millele auditist tulenevate järeldustega on tahetud tähelepanu osutada. Nii ei pea ministeerium vajalikuks antud soovitusi järgida.
*
Kohtumisel viibinud inimeste peamine huvi ja küsimused ei keskendunud siiski mitte niivõrd Rein Ratase ettekandele vaid räägiti murettekitavast kontrollimatult hoogsast hinnatõusust ja toimetulekuks vajamineva raha nappusest, millele Keskerakonna esindajad mingeid konkreetseid abinõusid välja pakkuda ei osanud. Kahtlustatakse kartellikokkulepet ja loodetakse, et uurimine taolise tegevuse peatab - eriti just leiva osas. Huvitava mõtteavaldusega esines kuulajate poolelt Rudolf Saart, kelle kinnitusel polevat Pätsi valitsemise ajal leiva kilo hind ületanud rukkitera kilo hinda ja tuletas meelde, et enne Teist maailmasõda olevat Eesti püsinud neutraalse riigina Soomest jõukamal järjel.
