Trivimi Velliste: Eesti lipul on ka Euroopa Liidus oma kindel tähendus ja eesmärk

Eelseisva Euroopa päeva puhul kohtus Trivimi Velliste täna Sindi Gümnaasiumi kutsel gümnaasiumi ealiste õpilaste ja Sindi Avatud Noortekeskuse noortega.

Trivimi Velliste esineb noortele

Eesti saab Euroopa päeva tähistada riigina võrdväärselt teistega sellepärast, et XIX sajandi teise poole kümnenditel ajas siinset maalappi aastatuhandeid asustanud rahvas selja sirgu. Maarahvast hakati Johann Voldemar Jannseni ettepanekul nimetama eestlasteks ja ärksamad inimesed otsustasid venelasteks ning sakslasteks saamise asemel iseendaks jääda. Trivimi Velliste rääkis selle otsustava sammuni jõudmisest vaatega 800 aastat tagasi ja peatus pikemalt sinimustvalgel lipul. „Nii nagu võitlusväljadel on tuhandeid aastaid selgelt eristatavad „lapakad“ märkinud erinevate kihelkondade enesekehtestamist, samal viisil ütleb riigilipp ka praegu, kes peaks olema maa peremees,“ selgitas Trivimi Velliste lipu sümboolset tähendust, millel on olnud läbi ajaloo väga praktiline tähendus. Sõjatandril pidid sõdijad nägema kõrgele tõstetud „lapakat“, et teada, kus suunas liikumine toimub. Samal ajal ühe rahva ja riigi lipp võib sümbolina sisaldada palju suuremat informatsiooni, kui lahinguväljal pika ridva otsas lehviv riie. „Eesti soost üliõpilaste otsustavus tulla välja oma värvidega nagu seda olid iseenesest mõistetavalt seni teinud näiteks maad vallutanud sakslased, sai tegelikult üheks oluliseks lähtepositsiooniks mõnikümmend aastat hiljem kätte võideldud Eesti riigile,“ selgitas Trivimi Velliste, kes ütles lühidalt, et lipp – see oleme meie.