ANALÜÜS | Küttepuit teeb järjepidevalt kuust kuusse hinnarekordeid
Lehtpuupuidu keskmine hind oli pisut odavam, okaspuupuidul pisut kallim. Rekordid on sisuliselt sündinud terve 2018. aasta jooksul, sest jaanuari lõpus jõudis hind tasemeni, milleni varem polnud küündinud.
Tänavu kümne kuuga on hind kasvanud enam kui 26%. Kallinemine on toimunud igas kuus mõõdukalt, kuid järjepidevalt. Selline trend algas juba eelmise aasta jaanuari lõpust, mil oli erakordselt madal küttepuidu hind (20,40 €/tm).
Miks on küttepuidu hind viimase 21 kuuga ligi 57% kallinenud? Kõigepealt muidugi väga madal lähtepositsioon.
Alla 20 euro on küttepuidu hind olnud ainult masu tippajal 2009. aastal. Tollest aastast 2017. a alguseni on tarbijahinnaindeks 15%, tööjõukulud aga veelgi rohkem kasvanud, mis tähendab, et reaalhind jäi selgelt alla isegi 2009. aasta hinnatasemele.
See kõik viis selleni, et küttepuitu varuti metsast eelkõige kaasneva sortimendina. Hooldusraietel maksis metsaomanik reeglina küttepuidu raiumisele peale, ja kui metsakasvatuslikult lausa karjuvat vajadust ei olnud, siis raiet ei tehtud.
Ees ootasid tühjad laod
Madalat küttepuiduhinda soosis ka kehv üleilmne pelletiturg, samuti madalad paberipuiduhinnad. Olemasolevad metsalaod müüdi 2017. aasta esimeses pooles tühjaks, uut puitu varuti minimaalselt. Ent 2017. aasta teises pooles saavutas küttepuit juba rahuldava hinnataseme ning aasta lõpuks paranes see veelgi. Samal ajal kasvas ka maailmaturul nõudlus pelletite järele. Paraku olid selleks ajaks metsalaod puidust tühjad ja uut puitu tuli peale vähe.
Raietegevust häiris tugevalt mullune erakordselt vihmane ja märg aasta. Väga pehme pinnas ei võimaldanud raiejäätmeid varuda, sest need kasutati ära kokkuveoteede tugevdamiseks kallimate sortimentide varumisel. Kui 2018. aasta alguses saabusid lõpuks külmad, mis võimaldasid metsatöid normaalselt tegema hakata, oli nõudlus kasvanud nii suureks, et esialgu ei jõudnud ladudesse mitte midagi.
Samal ajal kasvasid ka paberipuiduhinnad ning kõrgema kvaliteediga (okaspuu)küttepuit liikus pigem tselluloositehastesse, mitte pelletitehaste poole.
Hind ei lange
Energia- ja tehnoloogilise puidu nappust Balti-Põhjamaade regioonis süvendasid Põhjamaades (eriti Rootsis) tänavused keerulised ilmastikutingimused – talvel paks lumi, suvel põud ja sellest tingitud erakordne tuleoht. Sellises seisus sõlmiti 2018. aasta esimeses pooles energiatootjatega uued hankelepingud ning loomulikult olid hinnad hoopis midagi muud kui aasta või kaks tagasi. Seepärast pole hetkel ka energiapuidu (nii ümar küttepuit kui ka hake) hinnad langenud.
Hinda aitab kõrgemal hoida ka jätkuv nõudlus globaalsel pelletiturul ning kõrged paberipuidu hinnad. Taas on kasvutrendis CO2 kvoodihind, mis soodustab taastuvenergiaallikate kasutamist.
Selle kõige valguses peavad energiatootjad ka oma energia väljamüügihindasid tõstma. Tõusnud ümarpuiduhind on loomulikult kasvatanud halgude hindasid. Samal ajal aitavad kallinenud fossiilsed kütused (sh maagaas) hoida puidu konkurentsivõimet energiatootmises.
