Tallinnasse lisandub peagi sadakond gaasibussi, ilma ei jää ka teised linnad
Gaasikütuste tarbimise veduriks on Eestis muutumas linnade ühistransport. Pärnus on juba sõidus 18 maagaasibussi, Tallinnasse on tulemas hanke esimese etapina 100 ja seejärel veel 150 bussi, Tartusse hangitakse 70 bussi. Pärnu on hanke juba teinud, Tartu ja Tallinn tulevad peagi nendega avalikkuse ette.
Tegelikult sõidavad gaasibussid nii Tallinnas kui Tartus juba aastaid, aga neid ei ole otseselt hangitud läbi n-ö suunatud hankeprotsessi.
Gaasibussid kolmes suuremas linnas
Pärnus on praegu 18 CNG/CBG-kütust kasutavat normaalmõõtudes 12 meetri pikkust linnaliinibussi, mille läbisõit on aastas 1,56 miljonit kilomeetrit. Alates 1. maist 2018 sõidavad nad kõik rohegaasiga. Hankeid on aga tulemas veel.
Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk märgib, et Pärnu linna hankes osalevad maagaasi- või rohegaasikütust välja pakkuvad ettevõtted saavad konkursil teatud eelise.
Alates juulist 2017 kuni septembrini 2018 on gaasikütuse kulud püsinud stabiilselt, diiselkütuse hind aga on läbi teinud üsna suured kõikumised. Aga uuringute ja arvutustega tehti kindlaks, et arvestuslikult säästab CNG-buss diiselbussiga võrreldes kümne aasta jooksul ligemale 110 000 eurot, arvestades, et bussi läbisõit on keskmiselt 76 000 km aastas. Ent mida suurem on läbisõit, seda tuntavam on ka rahaline sääst.
„Paraku neid arvutusi riigi tasandil tehtud ei ole. Meie tegime need ära, aga paljudel potentsiaalsetel tellijatel on veel palju kõhklusi ja segadust rohegaasi kasutamise otstarbekuse kohta, et teadlikke ja mõistlikke otsuseid langetada,” selgitab Kärpuk.
Euroliit muudab seadusandlust
Ühest küljest püütakse seadustega soodustada näiteks gaasisõidukite kasutamist, teisalt toetatakse ka keskkonnasõbralike kütuste tootmist ja nende kasutamist võimaldava taristu rajamist.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Kristel Murumaa sõnul käivad praegu läbirääkimised keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiiv 2009/33/EÜ muutmise kohta.
Üks täiendus direktiivis puudutab hankeid, näiteks ühissõidukite hankekonkursse ja nende läbiviimist. Kuigi juba kehtiv direktiiv kohustab hankijaid arvesse võtma ühissõidukite energia- ja keskkonnamõju, laiendatakse muudatuste kohaselt direktiivi kohaldamisala, seatakse keskkonnasõbraliku sõiduki määratlus, minimaalsed hanke-eesmärgid ja aruandluskohustus.
Hoolimata sellest, et direktiiv kehtib juba 2009. aastast, ilmneb, et liikmesriikides ei rakendata riigihangetes piisavalt taastuvate kütuste kasutamise nõudeid. Nüüd on seatud eesmärk suurendada väikese heitega ja heitevabade sõidukite turuletoomist riigihangete kaudu.
Elekter ei ole alati keskkonnale parim
Direktiiviga soovitakse määratleda keskkonnasõbraliku sõiduki olemust. Arvame, et elektriauto saastab vähe, aga samas on ju kindlaks tehtud, et elektriautode tootmine on 30–40% saastavam kui tavalise auto tootmine. Kuna Eesti elektrienergia tootmine on Euroopa saastavaimate seas, siis iseenesest võib asja vaadata ka nii, et meil on elektriautodega sõitmine vägagi silmakirjalik lähenemine keskkonnahoiule. Lisaks vajab tõendamist, et elektriautos kasutatakse ilmtingimata taastuvatest allikatest toodetud elektrit ja gaasiautos just rohegaasi.
Murumaa selgitab, et direktiivi projekt kehtestab ka keskkonnasõbraliku sõiduki määratluse kergsõidukite puhul heite piirmäärade kaudu, raskeveokite (veoautod ja bussid) puhul aga määratletud alternatiivkütuste nõuete kaudu.
Aastaks 2025 peaks direktiivi järgselt olema keskkonnasõbralikke sõidukeid 21%, sh keskkonnasõbralikke veokeid 7%, busse aga lausa 36%, aastaks 2030 aga peaks olema keskkonnasõbralikku kütust kasutavaid busse juba 53%. Need on osa eelnõus pakutud miinimumsihtosakaale Eesti kohta, mitte aga kõikidele liikmesriikidele.
Eelnõus riikidele pakutud miinimumsihtosakaalud käivad riigihangete kohta. Ehk Eestile puhul peaksid vastavate hangete peale moodustama aastaks 2025 keskkonnasõbralikud kergsõidukid 21%, lisaks keskkonnasõbralikud veokid 7% ja keskkonnasõbralikud bussid 36%. 2030. aastaks on pakutud kergsõidukitele sama eesmärk 21%, veokitele 9% ja bussidele 53%. Kui tegu pole riigihankega, siis selle direktiivi nõuded ei kohaldu.
