29. märtsil 1991 võttis president Bush Valge Maja ovaalkabinetis vastu Eesti ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli, keda USA poole ametlikus teates selle kohtumise kohta nimetati Eesti presidendiks.

“President Bush alustas kohtumist, korrates üle vankumatu toetuse Eesti enesemääramisõigusele. Ta väljendas oma raevu jõu kasutamise pärast Riias ja Vilniuses jaanuaris ning rõhutas oma veendumust, et ainus lahendus olukorrale on heausksed läbirääkimised Balti riikide ja Moskva vahel. Ta kinnitas president Rüütlile, et on isiklikult seda rõhutanud [Nõukogude Liidu] president Gorbatšovile mitmeid kordi.”

George H.W. Bushi juures Valges Majas käisid oktoobris 1990 ka tookordne Eesti välisminister Lennart Meri ning peaminister Edgar Savisaar. Kõigi nende kohtumiste teokssaamisel oli suur osa Eesti esindajal Ameerikas läbi külma sõja aastate, peakonsul Ernst Jaaksonil.

Minu president Toomas Hendrik Ilvese ametiaega käsitlevas raamatus “THI” on kirjas veidi anekdootlik lugu, kuidas Arnold Rüütel hiljem Eesti presidendina lähetas toonase USA presidendi George W. Bushi kaudu kirja tema isale. See juhtis Vilniuses novembris 2002, kus president Bush nooremal oli kohtumine Balti riigijuhtidega.

“Tol hommikul Leedu presidendilossis kõndis Eesti president Arnold Rüütel joonelt George W. Bushi juurde. Tal oli kaasa võetud kiri George Bush vanemale, kellega oli kohtunud juba siis, kui veel Nõukogude Liidu ajal käis Eesti vabaksvõitlemine. Toonane USA liider George H. W. Bush jättis toonasele Ülemnõukogu esimehele sügava mulje. Rüütel palus, et USA president annaks kirja oma isale edasi.

Bush ulatas ümbriku oma abilistele. Hiljem kuulsid eestlased, et USA president olnud mõnevõrra üllatunud. Kirjade edastamiseks lihtsalt on olemas ka hõlpsamaid kanaleid, kui kasutada kirjatuvina ära superriigi juhti.” (THI, lk.70)

Olen kaks korda palunud Arnold Rüütlil seda kirjasaatmist meenutada, 2016. aasta augustis ning tänavu aprillikuus, Rüütli 90. juubeli eelse intervjuu käigus Maalehele.

President Rüütel: “Need olid tänusõnad toetuse eest, mida ma härra Bushilt sain meie taasiseseisvumise perioodil. Nõukogude Liit tegi kõik, et Eesti ei taastaks oma iseseisvust ja püüdis sel viisil tegutseda ka rahvusvahelisel areenil. Ameerika, kuni Kongressini välja oli aga meid toetanud.

President Bush võttis mind vastu, rääkisin talle meie olukorrast. Kõige tähtsam oli meile loomulikult Ameerika Ühendriikide moraalne toetus ja selles oli Bushil väga suur osa. Suuresti tänu tema heale suhtumisele Eestisse toimus mul ka muid olulisi kohtumisi Ameerika võimustruktuurides.”