Tartu üliõpilaste tõrvikurongkäigul lehvis ka Petserimaa lipp

Laupäeval tähistas eestikeelne Tartu ülikool oma 99. sünnipäeva tavakohase tõrvikurongkäiguga, kust ei puudunud ka Petserimaa rohe-valge kandlega lipp, mis arvatavasti osales rongkäigus esimest korda.

Vanemuise tänava 46 õppehoone juurest kogunesid trummipõrina saatel uhkete lippude alla üliõpilaskorporatsioonide ja -seltside liikmed, lisaks akadeemiline kaitseliit, ülikooli taidluskollektiivid ja nende sappa ka mõned vilistlased.

Nende ees sammus Seto Kuningriigi sootska Paul Hagu plakatiga, mis tänas Petserimaa üliõpilaskonna nimel Tartu Ülikooli kõrghariduse eest. Kuna sel aastal oli rahvusvahelise tuntusega Petserimaa Vilo valla Alaotsa küla Piiri talust pärit mikrobioloogi, veterinaariadoktori Teodor Kõivastiku 110. sünniaasta, siis oli pandud just tema kõigi nimel suurkooli mõtteliselt tänama.

Tõrvik heitis elavat valgust väikesele kolonnile, mille kohal lehvis tuules uhkelt sinise kandlega Petserimaa rohe-valge maakonna lipp. Kannel sümboliseerib leelot ja selle suurim asjatundja sammuski meie kolonni ees.

Olime oma ülikoolist saanud teoreetilised teadmised demokraatlikust õigusriigist, mille üheks koostisosaks on sõnavabadus. Nii me ei saanud aru rongkäigu ülevaatajast, kes ei soovitanud kanda poliitilisi plakateid. See tuletas meelde täpselt 50 aastat tagasi Tšehhi sündmuste taustal toimunud üliõpilaspäevade samasugust tõrvikurongkäiku, kus need olid keelatud, kuid siiski olemas. Seekord neid polnud, aga miks neid olla ei või?

Küll juhtis üks plakat tähelepanu Tartu rahulepingu olulisele osale ülikooli ajaloos. Võiks vist tõesti virguda väsimusest ja käsile võtta näiteks mõne rahvusvahelise kohtu kaudu Tartu rahulepingus Venemaa Föderatsiooni poolt tagastamisele kuuluvate Tartu Ülikooli varade nõudmist. Kuigi meil Friedrich Martensi või Jaan Poska mõõtu juriste pole, aga otsa võiks siiski keegi lahti teha. Aitab vaikimisest!

Rongkäik möödus kirjandusmuuseumist, kus säilitatakse seto rahvaluule ja murde hindamatuid varasid; Pisarate pargist, kus mullu esmakordselt pärast õnnistamist Pauluse kirikus lehvis Petserimaa lipp; rahumajast, kus kirjutati alla rahulepingule, mis liitis Petserimaa tänaseni kehtiva rahvusvahelise lepinguga Eesti Vabariigiga; Venemaa Föderatsioonni konsulaadist, kuhu igal aasta 2. veebruaril annab Tartu Rahu Põlistamise Selts kirja naaberriigi presidendile nõudmisega lõpetada Eesti Ingerimaa ja Petseri maakonna jätkuv anneksioon ja lõpuks jõudmine meie pühamu, Alma Materi sammaste ette.

Siit on hariduse saanud mitusada Petserimaalt pärit või selle maakonnaga seotud kõrgharidusega vilistlast. Lippude rivis jälle Petserimaa lipp, küllap esimest korda üldse selles esinduslikus paigas. Ülikooli juhid tervitasid kohaletulnuid ja kutsusid järgmisel aastal suurkooli mitmetele aastapäevaüritustele, eriti 1. detsembril toimuvale eestikeelse ülikooli sajandilisele juubelile!