Tori rahvas saadab laupäeval küünalde süütamisega teele viimase reisirongi

Laupäeva õhtul saadavad Lelle-Pärnu raudteele jääva Tori asula elanikud Tori jaamast küünalde ja kellahelidega teele viimase jaama läbiva rongi, mis tähistab 90 aastat väldanud Pärnu reisirongiliikluse lõpetamist.

Ammu see oli, kui sarnast juttu räägiti Haapsalu ajaloolise vaksalihoone perroonil seistes. Nüüd, 8. detsembril, lõpetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium reisirongiliikluse Tallinn-Pärnu liinil, mille puhul 1928. aastal avatud Tori teivasjaamas lüüakse õhtul viimasele rongile hingekella.

Ürituse korraldaja Lylian Meister ütleb, et mingit poliitilist protestimeeleavaldust plaanis korraldada ei ole, aga lihtsalt midagi tegemata ei soovi kohalik rahvas seda siiski ajaloolist sündmust ka igavikku minna lasta.

„Meil on kahju ja me oleme kurvad. Süütame selle tähistamiseks küünlad ja lööme ühest Pärnu antiigipoest saadud kellaga viimasele Tori jaama läbivale reisirongile hingekella,” kirjeldab Lylian Meister plaane. „Midagi selles laadis, et sa läksid liialt vara, su tee jäi pooleli. Esineb Selja lauluseltsing, pakume kuuma teed ja kõik saavad ka oma mälestusi siinsest raudteest ja rongisõidust meenutada. Poliitikat me ei tee ja kellelgi mikrofoni käest ei rebita,” lubab ta.

90 aastat rongiliiklust ajaloolises Tori raudteejaamas peatub laupäeval, kuupäeval numbrikombinatsiooniga 08.12.2018. Praegu kehtiva sõiduplaani järgi väljub viimane rong Torilt Tallinna suunas kell 18.11 ja kell 19.55 Pärnusse. Kuna see rong peab Pärnust ka tagasi sõitma, sõidugraafikus seda reisi aga enam pole, siis ju koosseis viiakse vaikselt öösel pealinna tagasi.

Kuigi paljud kohalikud kasutavad oma peamiste liiklemiste jaoks autot, tähendab rong Tori kui Soomaa värava jaoks suviti vagunitäite kaupa matkajaid ja rattaturiste, kes sealtkaudu on harjunud siirduma Pärnumaal laiuvaid soid ja rabasid avastama.

Muidugi on rongi lahkumine meile ebameeldiv, halvendab tohutult liikumisvõimalusi ja on meie arvates nõme otsus, arvavad torilased avameelset. Lylian Meister ei pea kuigi adekvaatseks ka põhjendust, et bussidega saavad Tori, Toosti, Eidapere jt raudteeliinile jäävate külade inimesed kiiremini liikuda.

„See ei ole nii – kui rongiga sõidan Torilt Pärnusse 25 minutit, siis bussiga 45, sest see tiirutab kõik külad ja postid läbi. Pealegi on rongisõit ikkagi kvaliteetaeg, seal saab tööd teha, mugavalt lugeda, võtta kaasa lapsevankri või jalgratta,” kirjeldab Meister. „Millegipärast tundub, et need, kes otsustamise juures, ei pea lihtsat, seda kõige tavalisemat maainimest selle kvaliteetaja vääriliseks. Keskendutakse justkui suurt raha sisse toovale välisturistile, keda lennukitega kohale tuua. Aga lennukitega lendaks Pärnusse ehk 4000 inimest, rongidega käib aga 40 000. Suviti olid kõik rongid puupüsti täis.”

Bussidega seoses meenutab Lylian Meister Haapsalu raudtee sulgemise aega, mil ka kohalikku trassiäärset rahvast pidi justkui hakatama bussidega vedama. Bussid pandigi liinile, aga et nendega keegi ei sõitnud, võeti need õige pea käigust maha ning inimesed lihtsalt korraldasid oma liikumised ringi. Ja eks oli ka neid, kes oma Läänemaa elupaiga jätma pidid.

Lelle-Pärnu raudteelõigu taristu kuulub Edelaraudteele. Viimastel aastatel käis viimane välja seisukoha, et ettevõte võiks n-ö oma raha eest seda teha, kuid üksnes tingimusel, et riik kümne aasta dotatsiooniga selle kinni maksab ehk siis jätkab reisirongiliini käigushoidmist Lelle-Pärnu lõigul.
Valitsusel ja taristuminister Kadri Simsonil oli valida, kas rekonstrueerida Lelle-Pärnu lõik või Pärnu lennuväli, mõlema jaoks raha poleks jätkunud. Ehkki Simson eelistanuks raudtee rekonstrueerimist, leidsid kõik Pärnumaa omavalitsusjuhid, et lennujaam on Pärnumaale olulisem. Nii otsustati, et lennujaama raha Edelaraudtee ning rongiga sõitvate Tori ja Tootsi elanike huvides kulutamine ei oleks kaalunud üles lennujaamast tõusvat kasu Pärnumaa turismile ja ettevõtlusele.

Lelle-Pärnu raudteetrassil asuvad reisirongipeatused on Koogiste, Eidapere, Viluvere, Tootsi, Tori, Pulli, Pärnu Kaubajaam ja Pärnu.