Maaelukomisjonis hekseldati läbi kõik Toiduliidu lipumärki puudutavad küsimused

Viimastel aastatel kostunud kriitika eestimaist tootmist tähistava lipumärgi ümber tõi teisipäeval riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelule 25 inimest, ent muutusteni, kui need tulema peaksid, läheb veel aega.

Kuigi seisukohti väljendati istungil erinevaid, tabas asja üht tuuma, mis aitaks aruteluga edasi liikuda, kõige paremini Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

"Kas lipumärgi puhul on tegu tarbijate eksitamisega või mitte? Oleme oma nõukogus asja tõsiselt arutanud. Kuna meil on liikmeteks nii toidu esmatootjaid kui ka tööstused, pole konsensust lihtne leida. Seega tuleb võimaliku eksitamise kohta kõik korralikult välja uurida. Siis saab otsustada, kas on tarvis mingid meetmed kasutusele võtta," ütles Tõnissoo, kes kiitis lipumärki, pidades seda üheks kõige geniaalsemaks turundusvõtteks.

Seni on läbi viidud mitu uuringut selle kohta, kuidas tarbijad lipumärgist aru saavad, ent tulemused on metoodika tõttu üksteisest erinenud ning kõigi poolt tunnustatud statistika puudub.

EPKK annab välja Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärki, mis tähistab kodumaise põhitoorainega ning edukalt komisjoni hindamise läbinud toodangut. Kodumaise tooraine kasutamise kohustuse puudumine ongi see, mida lipumärgile ette heidetakse.

Arutelu algatanud veisekasvataja Kaupo Kutsari sõnul oleks tema rahul siis, kui lipumärgi ning pääsukesemärgi tähendus oleks omavahel vahetuses. Nimelt ei ole tema arvates rahvuslind nii tugev sümbol kui rahvusvärvid.

Vaidlus jätkub kohtus

Kaupo Kutsari ning Toiduliidu juhi Sirje Potisepa vahel on algamas kohtuvaidlus laimamise üle, kuna Kutsari kriitikat lipumärgi kohta saatsid ka süüdistused Potisepa isiku suhtes. Kutsar küll vabandas komisjoni ees esinedes oma väljaütlemiste pärast, ent Potisepp vastas, et pärast kaht aastat ajakirjanduses laimamist on selleks nüüd hilja.

Eesti Toiduainetööstuse Liitu ja Sirje Potiseppa kohtuvaidluses esindava advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõksi kommentaar

Õiguslikust vaatenurgast on küsimus hästi lihtne. Põhiküsimus on see, kas lipumärk eksitab sellisel kujul tarbijaid. Kui ta on tarbijaid eksitav, tuleb pöörduda järelvalveorganitesse, kes tarbijakaitseseaduse üle järelvalvet teostavad.

Tarbijakaitseamet on kolmele neile saadetud pöördumisele väga põhjalikult vastanud, et see ei ole tarbijakaitseseaduse järgi tarbijaid eksitav. Seega tekib küsimus, mille üle me siin täna arutame.

[Kaupo Kutsari] avalikus pöördumises on uuringule tuginedes välja toodud, et see on eksitav. Eesti seadusi ei saa hakata muutma selle pärast, milline on avaliku arvamuse küsitluse tulemus. On ka teistsuguse tulemusega uuringuid.

Kui lihatükk on Belgiast Eestisse toodud ja sinna pannakse lipumärk peale, on see lipumärgi statuudiga vastuolus. Sel juhul on tegemist statuudi rikkumisega ja see on eksitav. Selle muutmiseks pole aga vaja seadust muuta. Selliseid näiteid on paar, neid pole tuhandeid.

Üks argument, miks puudub vajadus seaduse muutmiseks on see, et küsimused on juba leidnud lahenduse Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjon on 28. mail 2018 vastu võtnud Eestile siduva määruse, mis on kohaldatav alates 1. aprillist 2020. See ütleb, et kui toidu päritoluriik on märgitud ja see ei ole sama, mis põhilise koostisosa päritoluriik, tuleb see eraldi märgistada.

Järgmisel aastal hakkavad toidutootjad arutama, kuidas lipumärk uue määrusega vastavusse viia.

Kuna Kutsari ja Potisepa vaidlus näib lähiajal jätkuvat kohtus ning keskendub sellele, kas Toiduliidu juhi au teotati või mitte, tasub teada, mida arvavad lipumärgi kasutamisest teised organisatsioonid, kellest võiks sõltuda, kas lipumärki tulevikus mingisugused muutused ootavad.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles, et lipumärgi kasutamine on praegu igati seaduspärane ja õiguspärane ning ühe kitsa valdkonna sissetoomine tarbijakaitseseadusesse ei oleks põhjendatud.

Küll nõustub ta Kutsariga selles osas, et trikoloori kasutamise puhul on tegemist konkurentsiküsimusega.

"Me ilmselt peaksime mõtlema mitte ainult toiduainetööstuse peale, vaid tervikpildis kogu tootmise peale ehk ka sellele, millist toorainet seal kasutame. Võib-olla peaks kaaluma millegi muutmist toiduseaduse kontekstis," ütles Sooniste.

Teemat arutatud ka mujal

Kuigi Veterinaar- ja Toiduamet tegeleb eelkõige toiduohutusega, on VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul lipumärgi teema korduvalt ka nende laual olnud. Tema sõnul oleks selgust vaja, kuna nemadki tegelevad küsimusega, ega tootel olev teave tarbijat ei eksita.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna talituse juhataja Thea Palm ütles, et ülereguleerimisega nad tegeleda ei sooviks.

"Uue reegli või nõude kehtestamine ei pruugi anda seda eesmärki, mida tahetakse. Selleks, et tarbija teeks oma ostuotsused teadlikult, tähendab justnimelt nende jätkuvat teavitamist ja selgitamist. Informatsiooni on meie ümber tohutult, otsime pidevalt lihtsaid lahendusi, aga paraku neid pole," ütles Palm.

Kas muutus tuleb Euroopast?

Lipumärgi kasutamise korda võib muutuse tuua 2020. aasta aprillis kogu Euroopa Liidus rakenduv vabatahtlike päritoluviidete määrus.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev rääkis, et kuna teemat puudutavad arutelud on Euroopa Komisjonis kulgenud keeruliselt, on määruse kohaldamist juba ka edasi lükatud. Näiteks suhtuvad erinevad huvigrupid lippude ja kaartide kasutamisse päritoluviitena erinevalt.

Määrusega peab kaasas käima ka rakendusjuhend, mis peaks Euroopa Komisjonis valmima vähem kui aasta pärast, et tööstusel oleks aega muudatusi rakendada. Minjajev räägib aga, et kui asjad komisjonis liikuma ei hakka, asuks ministeerium järgmise aasta aprillis koostama kohalikku rakendusjuhendit, kuna määrust poleks ilma juhendita rakendada võimalik.

Miks lipumärk üldse loodi?

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis maaelukomisjonile, et üheksa aasta eest, masuajal, mõeldi lipumärk välja selleks, et kohalikke tootjaid kuidagi aidata. Tema sõnul läks kampaania kohe ka suhteliselt edukalt käima. Ta rõhutas, et nad pole üheski sadadest intervjuudest väitnud ega püüdnudki väita, et lipumärk tähistab kodumaist toorainet.

"Kui sellega 2009. aastal alustasime, meil paremat mõtet ei tulnudki. Me ei osanud seda uneski näha, et üheksa aasta pärast istud nagu pihipingis ning saad selle eest peksa, et oled Eesti asja ajanud," ütles Potisepp. "Kui keegi ei tea veel märgi tähendust, on asi teavitustöö vähesuses."

Ta rääkis, et lausprotektsionismi sooviti vältida selleks, et toetada Eesti toodete eksporti, kuhu läheb 35% toiduainetööstuse kogutoodangust.

Potisepp leiab, et uue uuringu tegemine lipumärgist arusaamise kohta oleks raha raiskamine, kuna 2020. aastal hakkab kehtima uus Euroopa Liidu määrus: "Kui see kehtima hakkab, ei ole kahtlustki, et Toiduliitu kuuluvad ettevõtted hakkavad määrust täitma. Täna täidame me tänast määrust ning kellelgi pole õigust öelda, et me seda ei tee."

Täpsemalt pole veel aga teada, mida määrus nõudma hakkab.

"Tõsine arutelu viiks asja edasi, milleks me kindlasti ka valmis oleme. Siiamaani ei ole Toiduliitu tulnud aga ühtegi tõsist ettepanekut, mille asemel loeme teema kohta hoopis meediast ja Facebookist, mis minu meelest ei ole normaalne olukord," ütles Potisepp.

Märke on liiga palju

Kaupo Kutsar leiab, et põllumehed on hästitoimiva märgi alt välja jäetud ning see on aastatega kohalikule põllumajandusele kahju toonud.

"Meil on praegu nii palju märke," ütleb Kutsar ning näitab ekraanil 35 erineva toodetel kasutatava märgi pilti. "Eristub aga üks märk, Eesti lipp. See on märk, mis on igale eestlasele emapiimaga kaasa antud."

Kutsari sõnul on tema tegevuse eesmärk olnud see, et rahvusvärve kasutataks kõigile arusaadavalt, ent kompromissiks Toiduliiduga ta valmis ei ole.

"Praegu kasutatakse rahvusvärve väga meelevaldselt. Euroopa Liidus on palju suuri tööstusi, kus on palju odavat toorainet, mistõttu annab selle kasutamine suure konkurentsieelise," ütles Kutsar.

SÕNA SAAVAD MAAELUKOMISJONI KUULUVAD POLIITIKUD

Heimar Lenk, Keskerakond

Kogunenud on 25 inimest ja me arutame ühte märki. Kõik targad on koos – öelge palun, mida siin arutada? Märk tuleb teha selliseks, et ta on kõigile selge ja midagi ei tuleks tema üle arutada.

Tootjatele see märk pole eksitav, selge see ja on hea ka välismaal müüa. Aga meie tarbija jaoks, kes tahab saada Eesti kaupa, on. Ning Eesti põllumees selle alla ei kuulu, sest välismaine liha on odavam. Arvan, et Kutsar on õigel teel, et tarbija on eksitatud. Puht ostjana ma ütleksin, et ma ei teadnud, et see pole Eesti toorainest, ma pole elus lugenud seda paberit, mis märgiga kaasas käib.

Urmas Kruuse, Reformierakond

Tarbijat saab petta üks kord, saab kaks korda, aga edasi on jama majas. Õigus on ka neil, kes ütlevad, et kui ühe toote peal on viis märki, võib see eksitada.

Arvan, et mida rohkem Eestis töödeldud toitu tarbitakse, seda suurem on võimalus, et ka Eesti põllumehe toore sinna jõuab. Sinna juurde käib ka tarbija harimine.

Kui loeme uuringuid, kuidas inimesed märki tajuvad, siis see ei tähenda aga vastuolu seadusega.

Kui seakasvatamiseks on kasutatud 100% importsööta, siis tahaksin küsida, kas see ikka on puhas Eesti kaup. Kui kaugele nendes aruteludes võime ja peame minema?

Minu arvates on selle arutelu käigus üsna keeruline head lahendust leida. Loota, et suudame kunagi märgi nii täpselt ära kirjeldada, et kõik on rahul, on võimatu.

Inara Luigas, SDE

Olen nõus Lengiga, ka mina arvasin koguaeg, et tegemist on täiesti eestimaise toodanguga. Tänane arutelu näitas, et me ise ka omavahel ei saa aru, millal võib Eesti lippu kasutada. Väga tunnustan kõiki ettevõtjaid tehtud töö eest, aga siiski on küsimus, mida lipumärgiga edasi teeme. Mina mõtlen, et lähen eksperimendi korras kirjutan inimestele, et seletage, mida teie arvates tähendab Eesti lipp toiduainetel. Mul on hea meel, et see arutelu toimus!

Artur Talvik, Vabaerakond

Ma ei arva, et peab seaduseid muutma, aga see peaks olema elementaarne, et kui lippu kasutame, siis see tähistab seda, et see on tehtud Eestis, tooraine on pärit Eestist ning on andnud Eesti inimestele tööd. Toit on teatud mõttes ka julgeolekuküsimus. Kuid meie põhiline eesmärk peaks olema kokku hoidmine ilma igasuguste seadustega vehkimata.

Aivar Kokk, Isamaa

Laua taga on enamik mitte-ettevõtjad. Sirje ees müts maha, et oled loonud sellise brändi. Üks viga ongi selles, et oled loonud liiga hea brändi. Konkurentsis on ikka nii, et kui keegi loob hea brändi, tahaks keegi seda omale saada.

Bränd kuulub loojale. Mitte keegi ei saa öelda, kuidas tema enda brändi kasutab.

Võib-olla saame süüdistada, et brändi ei ole kõige paremini inimestele selgitatud. Olgem ausad, neil on olnud ainult üks ülesanne, müüa nende ettevõtetes toodetud toitu. Igal ettevõttel saab olla üks eesmärk, see on kasumi saamine. Kogu sotsiaalne pool on tore, aga ettevõte luuakse ikkagi ainult selleks, et kasumit saada.

Tänase koosoleku tulemus oli see, et kõik osapooled istusid korra maha ja püüdsid läbi rääkida. Saime kuulda kõigi arvamusi ja nägemusi ning arvan, et siit on võimalik rahulikult edasi minna.