Ühtäkki aga maailma suurima lipu õmblemisest enam ei räägitud. Mis läks valesti?

„Sel oli mitmeid põhjuseid,” selgitab Maalehele ettevõtte Latvijas Tekstīls juht Oskars Polmanis.

„Üks neist oli väike ühiskondlik toetus. Meie, erakapitalil põhinev ettevõte, pidime taluma ühiskondlikku rünnakut, mis tulnuks suunata poliitilisele eliidile. Meile heideti ette madalaid pensioneid, vaesust riigis, liiga madalat tervishoiu kvaliteeti ja rahastust ning teisi poliitilisi probleeme, mille üle puudub meil igasugune mõju.

Järgmine põhjus oli rahastus. Kuna projekti elluviimiseks oli tarvis umbes 100 000 eurot, ei olnud meie tootmisettevõttena võimelised seda oma kasumist finantseerima. Rahastuskampaaniale kulutasime ligikaudu 9 000 eurot, ent suutsime koguda vaid 2 000 euro eest toetuseid. Seetõttu võtsime kevadel vastu otsuse projekt katkestada.

See ei tähenda aga, et me ei oleks valmis projekti ellu viima, kui vaid leiduks mõttekaaslaste grupp, kes oleks valmis meid rahastusega aitama. Oleksime rahul projekti ellu viima ka mõnes teises riigis, näiteks õmmeldes maailma suurima lipu Eestile. Meil on piisavalt kogemust, et see ellu viia.”