Euroopa Liit plaanib eestlasi plastpudelite eduka kogumise eest “karistada”
Enam kui pooltes Euroopa Liidu riikides ei kehti pandipakendisüsteem ja seetõttu satuvad nii plastpudelid kui ka nende korgid loodusesse. Selle vältimiseks plaanitakse kogu ELis karmistada plastidirektiivi.
“Joogitööstus on Eestis niigi eesrindlik. Kui meile tuleks lisaks pandisüsteemile teine norm peale, siis see oleks nagu topeltmaksustamine,” ütles Nele Normak, kes on Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige ja ka Coca-Cola Balti jookide kõneisik.
Nimelt on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku, mis käsitleb nn ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasti direktiivi. Selles nähakse ette, et paari aasta pärast peavad plastpudelite korgid olema pudeli külge kinnitatud nii, et need ei tuleks ära ka pärast joomist.
Probleemiks on see, et praegu pole olemas sellist tehnoloogiat, mille puhul kork jääb pudeli külge. Spordijookide puhul on küll ülespoole tõmmatavad korgid, mis ei tule küljest ära, kuid gaseeritud joogid lahtuksid sellise korgi puhul enne tarbijani jõudmist.
Euroopa karastusjookide liit (UNESDA) ja Euroopa pudeldatud vee tootjate liit tellisid sõltumatu hinnangu, kust selgus, et kui on vaja vahetada välja ainult korgid, siis on kulu tööstustele 3,7 miljardit eurot. Kõige tõenäolisem on aga see, et tuleb muuta nii korgi- kui ka pudelikaeladisaini, ja selle kulu oleks peaaegu 11 miljardit eurot.
Nende muudatuste tõttu on vaja suurendada plasti kasutust 10–40 protsenti, tagamaks, et korke ei saaks kergesti ära tirida ja et pudelid toetaksid raskemaid korke.
“Coca-Cola on viimase viie aasta jooksul vähendanud pooleliitrise pudeli plasti kogust 10 grammi. Nüüd oleme sunnitud selle kõik tagasi panema,” märkis Nele Normak. “See viib tööstuse plasti vähendamise püüdlustes arengus kümme aastat tagasi.”
90% pudelitest tagastatakse
Toiduliidu juht Sirje Potisepp on plaanitava muudatuse pärast väga murelik, kuna kõik nõuetest tulenevad kulud tõstavad lähitulevikus toiduainete ja jookide hindu. Ka eeltoodud uuringus prognoositud suured kulud tuleb lõppkokkuvõttes tarbijatel kinni maksta.
Tõsi, vahel sülgab automaat peale keeratud korgiga pudeli välja. “Vanemad taaraautomaadid võivad olla probleemsed, kuid paari viimase aasta jooksu paigaldatutel ei tohiks probleeme olla,” selgitas Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba. “Kui automaat ei võta pudelit vastu, tuleks korki natuke lahti keerata, nii et õhk käiks läbi.”
Ta rääkis, et pandipakendisüsteem toimib Skandinaavia riikides, Eestis, Leedus, Saksamaal ja veel mõnes Kesk-Euroopa riigis. Enam kui pooltes ELi riikides seda aga ei ole.
“Eestis on plastpudeli tagastusmäärad nii tohutult kõrged, seetõttu Eesti jaoks ei ole küsimust. Probleemi tekitavad need riigid, kus pole tagatisraha määratud, palju efektiivsem süsteem on määrata tagatisraha,” arvas A. Le Coqi juht Tarmo Noop. “Iga kord pole vaja leiutada jalgratast, kui lahendused on olemas.”
Tema hinnangul on küsimus selles, mida lõpptulemusena saavutatakse, kui keskkonna säästmise nimel lähevad korgid raskemaks ja kokkuvõttes on vaja rohkem plasti toota. Mõistlikum oleks ELis kokku leppida põhimõttes, et igas riigis tuleb plastpudelitele kohustuslik pant, nagu see meil juba toimib.
Kiri keskkonnaministrile
“Oleme loonud toimiva süsteemi, mille lõhkumine ei ole otstarbekas,” ütles Sirje Potisepp. “Kuidas aga protsesse veelgi tõhusamaks teha, selle üle on valmis tootjad riigiga aru pidama ja lahendusi otsima. Selleks on vaja aega ja dialoogi, mitte ülevalt alla antavat korraldust, mis sündinud kabinetivaikuses.”
Toiduliit, karastusjookide tootjate liit ning kaubandus-tööstuskoda saatsid eelmisel nädalal keskkonnaministrile ühise pöördumise, milles rõhutasid, et joogipudelite ja korkide tõhusad kogumisskeemid on parim viis prahistamise vältimiseks.
Ettevõtete esindajad lubasid investeerida taristusse ja tarbijate harimisse, nii et 2025. aastaks kogutakse kokku 90 protsenti pudelitest ja nendest korkidest.
“Seega palume teil jätta pudeli külge kinnitatud korkide nõue kehtima ainult juhul, kui seatud eesmärki ei saavutata,” seisab ministrile saadetud kirjas.
Järgmisel nädalal tulevad Euroopa kaasseadusandjad kokku, et jõuda sel teemal üksmeelele.
