Lätlane käis seitse aastat kohut, et saada tagasi keelereeglitega sobimatu perekonnanimi Rekke

Pärast seitset aastat kestnud vaidlusi õnnestus lätlasel Uģis Rekkel Läti ülemkohtus välja võidelda õigus oma sünnijärgsele perekonnanimele, kus on kõrvuti kaks „k”-tähte.

Kui Uģis 1981. aastal sündis, oli tema perenimi sama, mis isal ja emal – Rekke. Kui aga poiss läks 1998. aastal esimest passi saama, andis Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet talle passi, kus tema perekonnanimi oli Reke. Otsus põhines 1996. aastal Läti ministrite kabineti kehtestatud eeskirjadel ees- ja perenime õigekirja kohta.

See, et mehe perekonnanime lõpus pole läti keelele omast "s"-tähe, on lubatud tänu sellele, et nimelõpp "e" on koos "o"-ga üks väheseid erandeid.

Latvijas Avīze kirjutab, et kuigi tema ema, isa, vend ja hulk sugulasi olid probleemideta saanud kahe „k”-ga passid, siis Uģisele väljastati vaatamata pretensioonidele veel kaks korda pass perekonnanimega Reke. Ka tema poja perekonnanimeks sai seega Reke.

Alates 2011. aastast võitles Uģis aktiivselt selle eest, et õige nimi tagasi saada. Kodakondsus- ja migratsiooniametiga vaidlemisest tulu ei olnud – ametnikud keeldusid nime muutmast. Abi polnud ka isa argumendist, et Uģisel peaks tema pojana olema sama perenimi ega küsimusest, miks siis temale kahe „k”-ga passi väljastati.

Uģis pöördus ka Läti keele agentuuri, kus üks töötaja öelnud talle, et kui Uģise perenimi oleks liitsõna Tanklaev (läti keeles tankkuģis), siis poleks tal pretensioone ning talle väljastataks tõend, et perenimes võiks olla järjest kaks „k”-d.

Isegi kahe astme kohtud olid Uģise poolt, otsustades 2015. ja 2017. aastal, et Uģisel tõepoolest on õigus omada perekonnanime Rekke. Kodakondsus- ja migratsiooniamet polnud aga kohtu otsusega nõus ning kaebas selle edasi ülemkohtusse.

Amet selgitas ülemkohtule, et viimastel aastatel on nime õigekirjanõuded muutunud rangemaks ning ka teised sugulased peaksid passi välja vahetama ning ühest „k”-st loobuma.

Lisaks öeldi, et kõik käis vastavalt kehtivatele regulatsioonidele, läti keele õigekirjareeglitele ning ministrite kabineti eeskirjale. Ka Läti keele agentuur esitas seisukoha, et perekonnanimi Rekke ei vasta läti keele normatiivsetele nõuetele. Sõna võttis ka Riigi keelekeskuse direktor Māris Baltiņš, kes ütles, et kaks „k”-d on relikt ning üks tuleb maha võtta. Ka need, kellel kaks „k”-d on siiani säilinud, peaksid olema valmis ühest loobuma. Baltiņš ei täpsustanud, kas loobuma peaks esimesest või teisest "k"-st.

Ülemkohus aga imestas, et riik on teistele isikutele siiski „Rekke”-nimekujuga dokumente väljastanud. Ühtlasi osutati, et mitmed inimesed kasutavad seda perenime ning seetõttu pole põhjust arvata, et see mõjutaks läti keelesüsteemi nüüd või tulevikus. Lisaks toodi välja, et inimene on selle perekonnanimega sündinud, see tagab talle identiteedi ning sidema oma suguvõsaga.

Kohus ütles, et kodakondsus- ja migratsiooniamet peab arvestama Uģise seisukohaga. Kahe “k” keeld ei olevat vajalik ning demokraatlikus riigis sobilik. Kohus ei vaidlustanud keeldu isikunimedes kahte samasugust kaashäälikut järjest kasutada, ent Rekke puhul olla tegemist ebatüüpilise juhtumiga. Lisaks olla perenimi Rekke piisavalt vana ja laialt levinud.

Võitlus kahe „k” eest lõppes tänavu märtsis, mil ministrite kabinet lisas eeskirjadesse muudatuse, kus seisis, et nimes võib kasutada kahekordset kaashäälikut, kui sama perekonnanime kannavad pere või suguvõsa teised liikmed, kes on Läti kodakondsusega. 9. märtsil teavitati muudatustest ka Uģist, kes 21. märtsil sai kätte esimese passi kahe „k”-ga perekonnanimes.

Novembris otsustasid kassatsiooni korras asja arutanud kaheksa kohtunikku, et kohtumenetluse võib lõpetada, kuna isiku perenimi on rahvastikuregistris ja passis kirjutatud nii, nagu ta seda soovib.

Uģis leidis, et ebamugavuste eest peaks ta riigilt saama moraalset kompensatsiooni 7114,36 euro ulatuses. Kui esimese astme kohus oli moraalseks kahjuks hinnanud 1500 eurot, siis teise astme kohtus leiti, et kompensatsioon pole vajalik, kuna kahju pole suur. Ka ülemkohus nõustus eelneva astme otsusega.

Mida ütlevad Läti ministrite kabineti eeskirjad nimede õigekirja kohta?

Isikunime õigekirjas ei kasutata järgnevaid kaashäälikute korduseid: bb, cc, čč, dd, ff, gg, ģģ, hh, kk, ķķ, pp, ss, šš, tt, vv, zz, žž; välja arvatud järgnevatel juhtudel:

• liitsõnades (näiteks Lappuķe, Pussars, Mazzariņš, Mežžagata, Niekkalbis, Kaķķepa, Krahhauzers, Naģģērģs, Jānoššomorja);

• eesliitega ühendatud tuletistes (näiteks Atteka, Attāls, Auffīrers, Avvejs, Vvedenskis, Poddubovs, Meddēlings, Bezzubovs);

• kui topeltkaashäälikuid kasutavad teised selle isiku suguvõsa või pereliikmed, kes on Läti kodanikud.

Isikunimedes on täishäälikute ees lubatud säilitada kaashäälikute ll, ļļ, mm, nn, ņņ ja rr kordust, näiteks Nolle, Tilla, Pommers, Svenne, Viņņks, Karro.

Läti keeles pole kaashäälikute kordus täishäälikute ees alati omane, näiteks Ķerāns (mitte Ķerrāns), Zuments (mitte Zumments), Eniņš (mitte Enniņš), Danebrogs (mitte Dannebrogs).

Ei säilitata ka täishäälikute kordust, välja arvatud liitsõnades ja eesliitega ühendatud tuletistes (näiteks Laukaarkls, Pieegle, Nooga) ning juhtudel, kui seda lubavad vastava keele omadussõnade moodustamise reeglid (näiteks Daņiila, Saakišvili, Karaalmazovs).