Otsus: plastkorgid jäävad pudelite külge, lisaks tuleb riikidel käima lükata taarasüsteem
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid esialgse kokkuleppe osade plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi kehtestamiseks. See puudutab kümmet kõige sagedamini Euroopa randadest leitavat plasteset ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid.
Kokkuleppes on ära toodud ka pudelikorgid, mida samuti keskkonnas väga palju leida võib. Et noid sinna vähem satuks, tuleb 2024. aastal võtta kasutusele selline tootedisain, kus joogipudelite korgid jäävad peale pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks. Lisaks peavad plastist joogipudelid sisaldama alates 2025. aastast 25% ja alates 2030. aastast 30% ulatuses ringlusse võetud materjali.
Joogitootjad pole sellise otsuse üle õnnelikud. Euroopa Karastusjookide Liit ja Euroopa Pudeldatud Vee Tootjate Liit tellisid sõltumatu hinnangu, kust selgus, et kui on vaja vahetada välja ainult korgid, siis on kulu tööstustele 3,7 miljardit eurot. Kõige tõenäolisem on aga see, et tuleb muuta nii korgi- kui ka pudelikaeladisaini, ja selle kulu oleks peaaegu 11 miljardit eurot. Sellised kulud tõstavad edaspidi iga joogipudeli hinda tarbija jaoks.
Nende muudatuste tõttu on vaja suurendada plasti kasutust 10–40 protsenti tagamaks, et korke ei saaks kergesti ära tirida ja et pudelid toetaksid raskemaid korke.
„Coca-Cola on viimase viie aasta jooksul vähendanud pooleliitrise pudeli plasti kogust 10 grammi. Nüüd oleme sunnitud selle kõik tagasi panema,” märkis Nele Normak, kes on Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu juht ja ka Coca-Cola Balti jookide kõneisik. „See viib tööstuse plasti vähendamise püüdlustes arengus kümme aastat tagasi.”
Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.
Kokkuleppe järgi ei tohi alates 2021. aastast enam turule lasta selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, millele on olemas kestlikumad alternatiivid. Näiteks keelustatakse plasti sisaldavad vatitikud ja õhupallide varred, oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted, ühekordselt kasutatavad plastist taldrikud, söögiriistad ja jookide segamispulgad ning vahtpolüstüreenist joogitopsid, toidu- ja joogipakendid.
On tooteid, millele täna ei ole veel häid alternatiive, nagu näiteks ühekordselt kasutatavad plastist toidu- ja joogipakendid. Viimaste puhul tuleb võtta suund nende toodete tarbimise vähendamiseks. Samuti tuleb teatud ühekordselt kasutatavad plasttooted varustada märgistusega, mis annab infot toodete plasti sisalduse ning sobilike jäätmete käitlemise viiside kohta. Lisaks peavad probleemsemate plasttoodete tootjad arvestama prügi koristamise ja teadlikkuse tõstmise kulude katmisega.
„Lõpuks ometi on otsus olemas, millega ühekordsete plasttoodete ebamõistlikust tootmisest ja tarbimisest saab peagi ajalugu. Juba praegu on paljudele toodetele leidlikke keskkonnasõbralikke alternatiive ning lähiaastatel saame nägema neid veelgi enam,“ tervitas kokkulepet keskkonnaminister Siim Kiisler.
Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud arutavad kokkulepet uuel aastal ning seejärel esitatakse eelnõu Euroopa Parlamendile hääletamiseks. Lõplikult võetakse eelnõu vastu nõukogu kohtumisel.
