Maaomanikele kehtib uus maaparandusseadus

1. jaanuaril 2019 jõustus eelmise aasta maikuus vastu võetud maaparandusseadus, mis reguleerib maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist ning olemasolevate süsteemide hoidu ja toimimist.

Seadus kohustab maaomanikke maaparandussüsteeme korras hoidma, sest ühel süsteemi osal hoiu tegemata jätmine põhjustab paratamatult probleeme teistel süsteemi osadel ehk mõjutab teiste kinnisasjade omanikke. Maaparandussüsteemide toimimise ja hoiu tegemise tagamiseks kehtestati maaparandussüsteemide eesvooludele kaitsevöönd.

Seadusega muudeti maaparandusühistute kehandit, mistõttu tuleb senised mittetulundusühingud 2019. aasta jooksul eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks reorganiseerida. Seaduse rakendussätetes kavandati paindlik õigusraamistik varem ehitatud maaparandussüsteemidele kasutusloa andmiseks ja maaparandussüsteemide registris registreerimiseks.

Varem sai maaparandusühistut asutada nende omanike otsuse alusel, kelle omandis on üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-ala pindalast. Uue regulatsiooni kohaselt peab ühistu asutamiseks olema selle poolt üle poole maaparandussüsteemi omanikest.

Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks nähakse ette eesvoolu kaitsevöönd, kuhu ei tohi rajada istandust, kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda.

Uues seaduses on suurendatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate heaks töötavate spetsialistide vastutust. Nad teevad asjakohase erialase töö kas ise või peavad selle üle kontrollima, samuti peavad nad kinnitama oma õiguslikku seotust ettevõtjaga. Vastutavatele spetsialistidele on kehtestatud kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti geograafilist asendit arvestades maaparandus möödapääsmatu: „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks pool maatulundusmaast liigniiske ning selle sihtotstarbeline kasutamine seetõttu oluliselt raskendatud.“

Maaparandusseaduse ja selle rakendusaktid leiab Riigi Teatajast.