Mootorsõidukitega talvistel põldudel rallitajate tekitatud kahju ulatub tuhandetesse eurodesse

Kui lumi maha sajab, algab lisaks suusasõpradele hooaeg ka nende jaoks, kes autode, mootorsaanide ja ATV-dega lagedatel põllumaadel sõitmist harrastavad.

Põllumajandusuuringute keskuse põllul Raplamaal märgati tänavust esimest, sirgelt üle katsepõllu kulgevat lumesaanijälge sel esmaspäeval.

„Vahest nad ei teadnud, et seal all on vili,” arvab Kuusiku katsekeskuse agronoom Maila Eranurm lootuses, et parem teavitustöö võiks olukorda parandada. „Samas häiriks võõral põllul rallitamine ka siis, kui vilja all ei oleks. Ei tahaks, et selline komme kellelegi sisse harjub.”

Varasemate aastate kogemuste põhjal räägib agronoom, et masinate ülesõidud kahjustavad vilja igal juhul. Kui ümberringi sulab lumi ära, siis jälgede kohale tekib tihedam jääkoorik, mis jääb kauemaks püsima ning selle alla jääv vili saab kannatada.

„Ma ei keelaks sõita, kui oleks randaalitud põld, aga kõige hullem on see, kui sõidavad üle rapsi, mis on sügisel suureks kasvanud ning murravad selle ära,” lisab Valgamaa põllumees Anti Kulasalu. „Üle lume sõites läheb lumi kõvaks ning raps külmub läbi ning hävib. Taliodrad ja -rapsid ei kannata külma.”

Püüab, aga kätte ei saa

Kulasalu kasvatab vilja Otepää lähedastel kuppelmaastikel, mille kaared mõjuvad talistele motosportlastele vägagi kutsuvalt. Paljusid kohalikke saanimehi tunneb ta isiklikult ning annab neile sügiseti teada, millistele põldudele minna ei tohi. Ent alati leidub ka kaugemalt tulnuid.

Eelmise aasta veebruaris nägi Anti Kulasalu vaeva, et üle tema põllu sõitnud saanimeeste jälgi ajada ning teavitas kahtlusalustest ka politseid. Väärteomenetluse jooksul läbiviidud ülekuulamised ning kogutud fotomaterjal ei viinud aga lõbusõitjate väljaselgitamiseni ning menetlus lõpetati.

Alles kaks nädalat tagasi oli tal jagelemist põllul, kuhu autodega öösel mitu paari jälgi sisse sõideti. Näis, et üks masin oli teist välja tõmbamas käinud. Kulasalu kahtlustas sel korral põllurahu rikkumises salakütte, mitte lõbusõitjaid. Nimelt liigub sealkandis metssigu ning mees käis ka ise jahiseltsiga eelmisel päeval samas piirkonnas jahil.

Politsei karistab küll

Kagu politseijaoskonna patrulltalituse juht Madis Soekarusk nendib, et kuigi temaatika tõusetub igal lumisel talvel, ei ole juhid enesele siiani lõpuni selgeks teinud, kuidas tohib maastikusõidukitel liikuda.

„Neid teateid ei ole õnneks palju, aga ka üksikjuhtumid toovad maaomanikule või põllumehele kaasa suuri kahjusid, mis võivad kohati ulatuda isegi tuhandetesse eurodesse,” ütleb Soekarusk ning täpsustab, et Lõuna-Eesti peale tuleb hooaja kohta mõnikümmend teadet, millest kõigi puhul kahju ei kaasne.

Enim kaebusi ongi nende lõbusõitjate kohta, kes maaomaniku luba küsimata üle põldude tuiskavad. Kihutatakse läbi eramajade hoovidegi ning isegi mööda raudteerööpaid.

Parasjagu pätte on ka kätte saadud. Näiteks kahe nädala eest õnnestus Tartumaal tabada kolm ATV juhti, kes ei pidanud paljuks rallida Alam-Pedja looduskaitsealal ja võõrastel põldudel.

Meeste toimepandud rikkumiste nimekiri sai pikk: ametnike eest pagemine, registreerimata maastikusõidukil liiklemine, looduskaitsealal sõitmine, eramaal kihutamine. Seetõttu alustasid nii keskkonnainspektsioon kui ka politsei juhtunu osas menetlust.

Möödunud hooajal saadi Põlvamaal kätte üks hoolimatu Audi juht, kes oma maasturiga kodukandi põldudel rallis ja kelle kohta info operatiivselt politseinikeni jõudis. Kahju tekitaja ja kahju saaja viidi politseinike abil kokku ning edasi selgitasid nad juba omavahel, kui suur kahju oli põllumehele tekitatud ning kuidas see korvatud saab.

Anna rikkujast teada

Soekaruski sõnul peaksid maaomanikud, kelle maa peal juhid loata oma sõiduvahendid katsetavad ja talvemõnusid naudivad, sellise tegevuse tõkestamiseks võimalikult kiiresti politseisse teatama.

„Kogemus näitab, et kui taolistest juhtumitest politseile aegsasti teada ei anta, võib saanijuhtide seadusetuse tunne ja isevaldne sõit teiste eramaadel hoogu juurde saada,” ütleb politseinik.

Lõbusõitjatel soovitab ta aga põllumeestega suhelda: „Meile teadaolevalt on põllumehed selles küsimuses üsna vastutulelikud ning varmad viisakalt küsivale saanijuhile paljastama, millisel põllul parasjagu ükski vili ei talvitu ja kus on ohutu talvemõnusid turvaliselt nautida. Seda kõike lootuses, et siis jäävad ootamatud ja valusad üllatused taliviljapõldudel sootuks olemata.”

Mida ütleb seadus?

Eesti Omanike Keskliidu esimehe, notar Priidu Pärna sõnul on võõral maatükil viibimist reguleeriv keskkonnaseadustiku üldosa seadus piisavalt selge ja ühemõtteline – teise isiku omandis oleval maatükil võib mootorsõidukiga viibida üksnes omaniku loal. Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

„Täiesti lubamatu on seejuures kahjustada põllu- ja metsakultuure ning lõhkuda tarasid ja piirdeid. Paljudele turismiettevõtetele on sellised võõral maal toimuvad motoriseeritud matkad tuluallikad. Samuti sõidavad põldudel masinatega jahimehed,” ütleb Pärna. „Valduse ebaseaduslikku rikkumist lubab asjaõigusseadus maaomanikul takistada ka omaabi korras ehk jõuga ületamata seejuures hädakaitse piire. Kahju tekitaja peab ka kahju võlaõigusseaduse kohaselt hüvitama.”