Mootorsaaniõnnetuses hukkunud Valdis Kaskema vend: selliseid asju ei saa ennetada
“Suurt midagi rääkida ei ole. Õnnetus juhtus, nagu ikka, ootamatult. Keset põldu lagedal maal. Väikese mäenuki taga oli väljas mullavall. Lihtsalt ei näinud, mis selle taga ootab,” räägib Valdis Kaskema vend Varmo. “Mootorsaan takerdus valli taha ning toimus koos saaniga õhulend, ilmselt kahekordne. Saan oli algsest kohast väga kaugel.”
Varmo oli enda saaniga venna taga ning jõudis õnnetusele kohe reageerida. Esmalt helistas ta Kuutsemäe saaniraja haldajatele, kuna nemad tunnevad kanti kõige paremini, ning palus neil kiirabisse helistada. Seejärel helistas ta ka ise kiirabisse, et nende asukohta saaks positsioneerida.
Õnnetus juhtus Puka lähistel Kuutsemäelt algava mootorsaaniraja põllulõigul. Rajal on märgistatud näiteks viljapõllud, kus sõita ei tohi ning stoppmärgid ülesõidukohtadel.
Häirekeskuse teatel jõudis kiirabi kohale 22 minutiga. Kuna sel päeval oli ilm ilus ning nähtavus hea, oli sõitjaid rajal teisigi ning õnnetuspaika jõudnud motosportlased olid abiks kiirabitöötajate kohale toimetamisel.
Varmo Kaskema ütleb, et asukoht ei olnud päästjate ning kiirabi ligipääsu mõttes kõige soodsam.
“Samal ajal toimus Otepääl maailmakarika etapp ning minu kui vana spordimehe teadmiste mööda on neil ette nähtud kindel ekipaaž, kes ei tohi võistluste lõpuni lahkuda. Nemad ei saanud kahjuks tulla. Lähime ekipaaž tuli minu andmetel Tõrvast,” ütleb Kaskema. Päästjad aitasid raskelt viga saanud mehe põllult kiirabiautoni viia.
Kuigi Valdis Kaskema kandis kiivrit, olid tema vigastused siiski nii tõsised, et korduvad katsed teda elustada paraku vilja ei kandnud.
“Tavaliselt suusatasime vennaga tunni-poolteist ning siis läksime saani sõitma. Nii ka sel korral,” ütleb Varmo Kaskema. “Selliseid asju ei ole võimalik ennetada nagu teinekord spordis ikka ette tuleb.”
Maalehe toimetus avaldab Kaskemate perele kaastunnet.
