Teadur: erinevalt peetud kanade munade toiteväärtus erineb vähe

Puurikanade, õrrekanade ning vabapidamisel peetud kanade munad on toiteväärtuselt üldjoontes sarnased, kirjutab Läti põllumajandusülikooli teadur Asnate Ķirse-Ozoliņa oma värskes uuringus.

Oma teadustöös võrdles Ķirse-Ozoliņa Baltimaade suurima munatootja Balticovo kolme tüüpi munade keemilist koostist ning mikrobioloogilist kvaliteeti. Mahedalt peetud kanade munad jäid antud uuringust välja.

Ta järeldab, et kolme tüüpi kanamunade näitajad on sarnased ning erinevused toiteväärtust oluliselt ei mõjuta. Mõõtmised viidi läbi mullu septembris. Teistel aastaaegadel võiksid tulemused erinevad. Eriti märgatav oleks see vabapidamisel kanade puhul, kes saavad suvel liikuda vabas õhus. See mõjutab vitaminiide ja mineraalainete hulka, mida talvel kätte ei saa.

Uuringu järgi sisaldavad puurikanade munad paar grammi vähem valku, kui õrrel või vabalt peetud kanade munad.

„Paarigrammiline kõrvalekalla toiteväärtuse suhtes muudatusi ei põhjusta,” selgitab teadur. „Muidugi, kui inimene sööb lihasmassi kasvatamiseks kilogrammi mune, siis oleks kõrvalekalle ligi 20 grammi. Keskmiselt sööb inimene päevas aga 1-2 muna, kus valgukoguse erinevus jääb 1-2 grammi piiresse.”

Vabalt peetavate kanade munades on 10 protsenti vähem rasvu, ent kolesterooli on vabalt peetud kanade munades ning õrrekanade munades rohkem kui õrrekanade munades, vastavalt 32 ja 64 protsenti.

„Kolesteroolisisaldus on ühiskonna jaoks küllaltki oluline küsimus, eriti neile, kel on probleeme selle taseme vähendamisega. Uuritud puurikanade munades on kolesterooli vähem kui teistes munades, ent tuleb meenutada, et munades oleva kolesterooli kogus mõjutab terve inimese organismis oleva kolesterooli taset minimaalselt,” ütleb Ķirse-Ozoliņa.

Vabalt peetavate kanade munad sisaldasid pisut vähem A- ja E-vitamiini, ent rohkem D-vitamiini ning biotiini kui teised. Õrrekanade munad sisaldasid aga kõige vähem B1 ning B9 vitamiine. Samas võivat iga tüüpi munade kohta kinnitada, et need on hea allikas A-, E-, B2-vitamiinile ning fosforile ja seleenile.

Vabalt peetavate kanamunade eelisena mainib uurimus suuremat joodi osakaalu, mis on eriti vajalik rasedatele. Teiste analüüsitud vitamiinide ning mineraalainete kogus kolme tüüpi munades on aga liiga väike, et moodustada 100 grammis tootes 15 protsenti vajalikust ööpäevasest kogusest. Uuringu järgi tähendab see seda, et üksnes munadest toitudes keha kõiki vajalikke vitamiine kätte ei saaks.

Kuigi valgu ning rasvhapete osakaal eri viisil peetud kanade munades pisut erineb, on kõigis munades siiski palju valku, kõrge monoküllastumata rasvhapete osakaal ning kõrge omega-3 rasvhapete tase.

Kuna uuringu järgi on toiteväärtuse kõikumine munades väike, ei tõsta uuring ühtegi tüüpi mune teistest sobivamana esile.